1999. aastal alustas stuudio tööd sotsiaalselt probleemsete
lastega. Valgas on probleemiks töötus, madal elatustase. Palju lapsi ja noori
kasvab sotsiaalselt probleemsetes peredes. Selliste noormeeste adopteerimiseks
ühiskonda käivitas Joy «Noorte d˛entelmenide aktiviseerimisprogrammi».
Stuudio Joy alustas tegevust ka lastevanematega ning lastevanemate
suunamist kultuuri väärtustamisele. Kui lastevanemad ei väärtusta kultuuri, siis
ei ole ka parima tahtmise juures võimalik lapsi integreerida. Muukeelsed
inimesed häbenevad tihti oma emakeelt ja kultuuri. Lastel ei kujune seetõttu
välja ka normaalset kakskeelsetele inimestele omast identiteeti, vaid hoopis
kultuurikonfliktist tingitud madal enesehinnang. Stuudio pedagoogid peavad
multikultuurses ühiskonnas väga oluliseks kõigi elanike kultuurilist
ettevalmistust, mis tagaks elanike heaolutunde.
Stuudio täidab olulist rolli kultuurilise integreerumise
protsessis. Stuudio töös osalejatel pole rahvuslikke probleeme. Ühine
loominguline tegevus aitab lahendada etnilisi ja poliitilisi erimeelsusi.
Projekt «Leia ise oma juured» tunnistati 2001. aastal parimaks projektiks
Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse poolt.
Stuudio vilistlased on leidnud tänaseks oma koha Eesti ühiskonna
täisväärtuslike liikmetena. Nende aastate jooksul on stuudio aktiivselt võtnud
osa laulu- ja tantsukonkurssidest Eestis, aga ka Lätis, Leedus, Poolas ja
Venemaal ning saavutanud seal laureaaditiitleid. Mitmed õpilased Joy vilistlaste
hulgast on saanud professionaalse tantsijahariduse Viljandi Kultuuriakadeemias.
Tuntum neist, Ruslan Stepanov, on tänaseks tunnustatud tantsija teatris
Vanemuine, Aleksander Makarov ja Igor Lider on tänaseks rajanud Tallinnasse oma
tantsugrupi D-Lux.
Stuudiosse võetakse lapsi ilma konkursita. Seal õpivad ka need
lapsed, kellel on füüsilisi või psüühilisi puudeid või kes on pärit sotsiaalselt
probleemsetest kodudest.
Lapsi ei arenda mitte ainult nende laulu- ja tantsutunnid. Nad
õpivad hindama teiste stuudioõpilaste loomingulisi tulemusi, aitavad välja
mõelda kostüüme ja kaunistada lava.
Stuudio põhiülesanne ei ole töötada tulemusele, vaid kõige
olulisem on protsess ise. Protsess, mis toetab, arendab, on loominguline ning
rõõmustab nii lapsi kui nende vanemaid.
Stuudio Joy on üks suur pere, kuhu kunagised õpilased toovad
omakorda oma lapsi.
Stuudio pole tuntud mitte ainult kodulinnas ja -maakonnas, vaid ka
vabariigis ja väljaspool Eesti piire. Siinkohal mõningad stuudio saavutused:
* Kultuuripärl 2007
* Esinemine kogu Euroopa jaoks tähtsal
kontserdil, kui Eesti ühines Schengeni viisaruumiga.
* Sel aastal pääses kuus tantsugruppi «Koolitants
2008» finalistide hulka, Joy breikarid tõid stuudiole laureaaditiitli.
* Ameerikas Hollywoodis konkursil «Worldstars
2006» esindas esimest korda Eestit stuudio Joy solist Nikita Bogdanov, kes
võitis kaks hõbemedalit.
* Kolm stuudio solisti osales Gruusias Tbilisis
rahvusvahelisel folkloorsete laulude festivalil.
* Stuudio lauljate võidud Poolas, Lätis,
Leedus.
* Traditsiooniliselt korraldab stuudio Valga
linna päevade ajal ürituse «Erinevad rahvad, erinevad kultuurid». Sel aastal
esinesid külalised Gruusiast.
* Olulisteks tähtsündmusteks olid esinemised
Tallinnas kontserdil «Sinilind» ja Riias kontserdil «Jõulukohtumised».
* Alates 2006. aastast korraldab stuudio koos
Valga ja Valka linnavalitsustega Valgas rahvusvahelist laulu- ja tantsufestivali
«Border-town beat» («Piirilinna rütmid»). Festivalist on võtnud osa noored
lauljad ja tantsijad Eestist, Lätist, Leedust, Poolast ja Iirimaalt.
Stuudio algusaegadel 14 aastat tagasi olid enamus osalejaist vene
keelt kõnelevad lapsed ja noored. Kuid iga aastaga on stuudioga liitunud üha
rohkem eestlasi. Stuudio töökeeleks on nii eesti kui ka vene keel. Vene
rahvusest pedagoogide jaoks on eesti lapsed ka väga headeks eesti keele
õpetajateks. Stuudios pole probleemiks kellegi rahvus. Igaüht hinnatakse tema
isikuomaduste järgi.