Mihkliturule oli oodatud vaid kodumaine kaup. Silma hakkasid näiteks toidukaubad, lambavillast ja puidust tooted, kudumid, ehted, keraamika, nahkehistöö, istikud. Kogu turu ajal oli rohkesti rahvast kodusingi ja Hiiu väina suitsukala lettide juures.

Üks Võru naine istus diivanil, roosad ja beežid põrsapadjad justkui põrsakari suurel kilel ümberringi. Kuigi niisugune madal iste võib igasse kodusse ära kuluda, püüdsid notsukujulised padjad kõige enam siiski laste pilke ja tekitasid neis soovi põrsa seljas istuda. Mõnel emal oli tegu, et lapsega edasi minna.

Üks Valga moodsalt riietuv daam avastas veel mõni minut enne turu sulgemist Karksi-Nuia kaubaletil valge bareti, mis tema mantli juures just puudu veel oli.

«Igal pool olen laatadel käinud, Valgas mitte. See oli väga tore turg, hästi organiseeritud. Siin oli ka palju head meelelahutust,» avaldas arvamust tartlane Tõnu Blumberg, kes peab vennaga keraamikatöökoda ja oli Valgas seal valminud tooteid müümas.

Pered veetsid rohkesti aega Pärnumaalt Saarde vallast külla tulnud Raja talu miniloomade aia ümber. Vaatamiseks olid väljas Eesti traditsiooniliste koduloomade kõige väiksemad tõud: väikesed ponid, kääbuskitsed, -lambad, -sead, -küülikud, -kanad. Tehti pilte, lapsed said ponidega sõita. Isegi loomade ärasõiduks autole ajamise juures oli lapsi, kes tahtsid neid veel näha.

Must lammas vääris oma kasuka värvi

Ühes lambanahkadega ehitud aias valmistuti lambatunniks. Sinna tõi kaks looma Pille Illak Tsirguliinast. Must lammas hüppas üle aia ja pani Säde parki jooksu. Kätte saadi ta alles Laia tänava ühest õuest.

Lammas oli Valga linna toodud selleks, et näidata, kuidas lamba pügamine käib. Päevakavas ettenähtud kellajal jäigi ta oma mustast krussis kasukast pealtvaatajate silme all ilma. Rahutu looma kinnihoidmisel oli abis üks julge ja tragi poiss publikust.

Lambatundi täiendas ka vokirattaveeretaja Valli Pruuli, kes lasi kätel ja jalal hoogsalt käia, et näidata, kuidas lambavillast lõng saab.

Muuseumis oli aiasaaduste ja hoidiste väljanäitus-konkurss. Suurest hulgast töödest tõsteti esile viisteist. Nende autorid said kingiks muuseumi logoga kaelapaela. Neljal puhul saadi peapreemiana aiatöötarbeid. Kutseõppekeskuse õpilased tutvustasid huvitavaid toorsalateid.

Populaarne konkurss

Esmakordselt korraldati Valgas veinikonkurss. Võistlusele oli esitatud üksteist veini. Neid käis degusteerimas suur hulk huvilisi. Publiku lemmiku tiitli sai kolmekümne kahe häälega Milvi Kanguri vein «Õunauss».

Ametlikus žüriis olid erialase hariduse ja eluaegse veinitehasetöötaja kogemusega Maie Rattasep, restorani Lilli esindaja Alar Allik ja hotelli Metsis esindaja Kristin Balodis. Žürii andis esikoha Piret Kötsi «Neeguse veinile», mille magusus, värv ja selgus olid kõige enam balansis.

«Haapsalus on palju aastaid korraldatud koduveini konkursse, mis lõpevad suure veinipeoga. Tore, et meil ka siin midagi selles vallas ette võeti ja et osalejaid oli nii Valgamaalt kui ka kaugemalt,» oli Maie Rattasep ettevõtmisega rahul.

Mihklipäeval sai nii mõndagi õppida. Viive Joonas õpetas märgviltimist, Carmen Põldsalu nõelviltimist, Raili Riitsaar setu pitsi ja tikandit, Marat Kahre kõlapillide valmistamist, Virve Niilisk kirivöö valmistamist, Aire Hulkko Fimo voolimissavist rahvuslike mustrite tegemist. Osavõtt oli kõigile tasuta.

Selgus tugevaim Mihkel

Spordirahvas selgitas välja tugevaima Mihkli. Esimene ülesanne oli vankriratta veeretamine. Selles võistluses osales kuus naist ja kaksteist meest, kusjuures osa neist olid alaealised. Teine ülesanne oli kummi viskamine ja kolmas viljavedu käruga. Vilja oli kahe umbes neljakümnekilose koti jagu.

Tõelised Mihklid pidid osalema kolmevõistluses. Seitsmest vaprast mehest tuli võidumeheks Kalev Mäekalle.

Valga lion’id korraldasid heategevusloterii. Neil õnnestus peaaegu kõik kahekümne viie kroonised piletid ära müüa ja koguda nii 3500 krooni. Pool sellest annetavad nad Põlvamaa Maarja külale, ülejäänu jätavad oma maakonda.

Mihklituru muusika eest hoolitses Eesti eri paigust kokku käiv ansambel Tuulelõõtsutajad, kelle laulu ja mängu nauditi mõnuga, pärast osteti veel plaatki koju kaasa.

«Keeran selja ja mul tunne, et mängib Väikeste Lõõtspillide Ühing ja laulab Marko Matvere,» kiitis päevajuht Arne Nõmmik ansamblit, mille põhilaulja ja lõõtspillimängija Juhan Uppin on Valga juurtega.

Peale Tuulelõõtsutajate meelitasid publikut muuseumi õue ka Piirilinna Bigbänd ja muusikakooli noored muusikud.

Simmanil jagati välja laulik seitsmeteistkümne lauluga, et kõik saaksid laulda. Eestvedaja oli segakoor Rõõm, kellega olid liitunud segakooride liikmed Tõrvast, Tõllistest, Otepäält ja Valga gümnaasiumist. Mängis Valga muusikakooli rahvapilliosakonna ansambel, millega oli liitunud ka vilistlane Margus Laugesaar, kes töötab Kadrinas ja Rakveres akordioniõpetajana.

Folkloorseid tantse esitasid Valga naisrühm Sõsarad ja Karksi-Nuia Krõõt.

Jäädi rahule

«Elame siinsamas. Meil on aknast kõik näha ja kuulda, aga me ei jäänud tuppa, sest siin toimus nii palju huvitavat,» rääkis publiku seas olnud Lilian Noormets.

«See pidu oli – voh!» kõlas Valga pensionäride vene grupi aktivisti Galina Babitši hinnang.

Valga linnavalitsus, segakoor Rõõm, Valga muuseum, Valgamaa Spordiliit ja Valga kultuurikeskus võivad rahul olla, et nende ühine ettevõtmine õnnestus. Rahul on ka restoran Lilli, kes sai esimese vabas õhus teenindamise kogemuse.

Ilm oli kodust väljatulemiseks ilus. Kirikukalendri järgi Püha Miikaeli nimepäev ja rahvakalendri järgi mihklipäev sai õhtujuhi etteastete järgi ka sõnades lahti seletatud.

Rõõmu koori dirigent Sirje Päss aga mõtleb juba, mida tuleval aastal teisiti teha.

------------------------------------------------------

Nunnukonkursi võitjad

Valgamaa kutseõppekeskuse õpilaste Elis Krooni ja Raul Liebenau «Kuldne keedis»;

Tamara Kosina ebatavalise kujuga tomatid;

Maria Pibilota Murumaa aiasaadustest kunstiteos «Koletis»;

Kalina Jaani suur kurk.