Õppeaasta on lõppenud. Rahvasuu ütleb selle kohta, et kool on läbi. Kohtume Valga vene gümnaasiumi direktori Jelena Lauliga kooli algklasside majas ehk Vabaduse tänava koolimajas.

Välisuksele lähenedes püüab peale kooli nimesildi pilku selles majas kunagi asunud tütarlastegümnaasiumi direktori Marta Pärna mälestustahvel. Pärna oli selle maja perenaine aastail 1908–1932, seega kokku 24 aastat. Lauliga kohtume sada aastat pärast Pärna ametisseasumist.

Vene gümnaasiumi üks omapärasid on see, et ta asub kahes majas. Direktor tunneb end kodus nii siin kui ka Kuperjanovi tänaval asuvas suures majas. Seetõttu ei jäta Jelena Laul oma jalajälgi puhtfüüsilises tähenduses sellesse majja nii palju nagu kunagine eelkäija. Kas kunagi on temast Valga haridusloos vaid daatumid või rikas sisu, näitab aeg.

Koolis on väga vaikne. Kõik, kes siin aasta otsa sebinud, on kuskil mujal. On suvevaheaeg. Küsisin direktorilt, mis tunne valdab teda tühjas koolimajas pärast õppeaasta lõppu.

«Ühest küljest hea tunne, et midagi on tehtud. Õpetajad on kogu aasta tööd teinud, püüdnud õppeaasta huvitavaks teha, kõiki lapsi aidata ja arendada. Teisest küljest on kurb, et paljud lapsed, kellega oled kokku kasvanud, lähevad ära, leiavad oma tee. Kes tuleb kunagi juubelile, kes siiski mitte,» püüdis Jelena Laul oma hingeseisundit analüüsida.

Miks just vene koolis?

Pärast keskkooli läks Laul Tartu Ülikooli vene keelt ja kirjandust õppima, tehes selle valiku kirjanduse pärast. Pärast kolmeaastast kohustuslikku tööd suunamise järel tuli Valga rajooni haridusosakonda vene õppekeelega koolide inspektoriks, kohakaasluse korras õpetas aga vene keelt.

Kui tolleaegne haridusosakond läks maakonna ja kohalike võimuorganite reorganiseerimise tõttu laiali ja vene kooli direktor Inna Sajenko suundus Eestist Venemaale seal hariduse saanud laste juurde, tehtigi Jelena Laulile ettepanek hakata seda kooli juhtima.

See juhtus 1. septembril 1994. Vene sõjavägi oli Eestist äsja lahkunud. Kunagi 800–900 õpilasega tegutsenud koolis oli sellel ajal ligi 700 õpilast ja 55 õpetajat.

Pool aastat selles koolis eesti keelt õpetanud naine kahtles esialgu, kas saab ikka hakkama.

«Suur kool juhtida. Uutmine igas valdkonnas. Riigi suured ootused ja nõudmised vene koolidele eesti keele osas, kusjuures vene rahvusest inimesed pidid end riigikorra muutuse järel ümber häälestama ja kohanema,» loetles ta kartuse põhjuseid.

Tuli tohutult pabereid täita, aga tulemus tasus end ära: kool sai endale gümnaasiumi auväärse staatuse. Peagi viidi läbi järgmine uuendus: liituti kolmanda põhikooliga.

Üleminek eestikeelsele haridusele

Praegu on koolis pool tuhat õpilast. Viiekümne kolmest õpetajast seitseteist on eestlased. Riigis toimub üleminek eestikeelsele haridusele, Valgas käib see aga juba ammu. Lauli arvates poleks olnud vaja tähtaega edasi lükata. See tekitab nii mõneski usu, et küll lükkavad selle teine kordki edasi.

Valga vene gümnaasiumis lähevad eesti keele süvaõppega klassides õppinud sügisel üheksandasse ja kümnendasse, kõige vanem keelekümblusklass kaheksandasse. Juba esimeses keelekümblusklassis on kõik ained eesti keeles ja õpetaja räägib lastega ka tunnivälisel ajal riigikeeles. Vene keelt hakkavad nad õppima teise klassi poole pealt.

See süsteem ongi toonud kooli mitmed eesti rahvusest õpetajad. Vene koolis õpetamine on nõudnud neilt julgust, kuna kardetakse vene temperamenti. Direktori sõnul pole aga hirmuks põhjust, sest laps on ikka laps.

Keelekümblusklassi laste vanematel on moraalne kohustus arendada järeltulijate emakeeleoskust kodus. Kodakondsuse järgi on need lapsed põhiliselt Eesti kodanikud, vaid mõnel on hall pass ja mõnel ka Venemaa kodakondsus.

Osa vene lastest pannakse ka eesti õppekeelega kooli. Nii on direktor pidanud viimasel ajal tunnistama, et igal aastal on kooli peale kokku üks klassitäis vähem.

«Üheksanda klassi lõpetajate vastuvõtul linnapea juures märkasin, et eesti koolist kutsutuist paljudel olid vene nimed. Mind valdas heatahtlik kadedus – need tublid lapsed oleksid võinud meie koolis õppida,» ütles kooli eestvedaja. «Ja veel – meie kooli kehalise kasvatuse õpetaja tütar Aleksandra Dinis sai eesti koolis lõpukirjandi eest kõige rohkem, 97 punkti.»

Mille poolest oli lõppenud õppeaasta eriline?

Direktor ei alusta vastust uhkest jõulu- ja kevadpeost, vaid hoopis internetiseerimisest. On ka, millest rääkida. Kogu koolis mindi üle e-päevikule, mis tekitas küll algul üksjagu stressi. Kool on saanud ka neli interaktiivset tahvlit, millega fanaatikuist õpetajail on huvitav tunde läbi viia.

Direktor loeb kordaläinuiks nii õpilaste kui ka õpetajate uurimistööde konverentse.

Algklasside lapsed tantsivad eesti rahvatantse ja võtsid osa maakondlikust tantsupeost.

Koolis on tähistatud eesti rahvakalendri tähtpäevi. Direktor peab aga vajalikuks vene rahvakombeidki silmas pidada ja seda on ka viimasel ajal tehtud.

Hästi õnnestunud ettevõtmiseks loeb koolijuht sel kevadel 6.–11. klassidega tehtud jalgsimatka Sooru järve äärde.

«Oli suurepärane ilm. Meid valdas imeline ühtsustunne. Lõime laagri üles. Korraldasime palju võistlusi ja esinemisi. Kuna eelmisel õhtul oli Eurovisiooni lauluvõistlus, siis üks üheksanda klassi õpilane jäljendas väga hästi Dima Bilani võidulaulu ja meil kõigil oli lõbus,» jagas direktriss muljeid.

Koolijuhi rõõmud ja mured

Vene gümnaasiumi direktor loeb oma koolirõõmuks seda, et tahab iga päev tööle tulla. Selle taga on tore ja toetav õpetajaskond – keegi ei pea okast hinges.

Mure on siis, kui pole pedagooge. Näiteks poistele on vaja tööõpetuse õpetajat. Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga on vaja neid, kes suudaks oma ainet anda teatud klassides eesti, teistes vene keeles. Niisuguseid inimesi on aga vähe nii eestlaste kui venelaste hulgas.

Vene õppekeelega klassides algas üleminek eestikeelsele õppele möödunud õppeaastal eesti kirjandusega kümnendas klassis. Valga vene gümnaasiumis omandatakse ka laulmist ja riigikaitset eesti keeles. Igal aastal tuleb mingi aine sellesse loetellu lisada.

Jelena Laulile meeldib oma töös suhtlemine, koostöö õpilaste ja õpetajatega. Teda paelub võimalus genereerida uusi ja huvitavaid ideid, kui on, kes neid ellu viivad. Koolijuhil on hea meel argipäeva üle, kui igapäevast tööd tehakse hästi ja kohusetundlikult, kui lapsed õpivad iga päev, on rõõmsad ja tahavad kooli tulla.

Rõõme ja muresid jagab ta nii tööl kui kodus. «Tööl õppealajuhatajatega. Neile saab alati loota. Tulevad ka ise huvitavate ideedega välja, oskavad keerulistes olukordades ratsionaalseid lahendusi pakkuda. Mina pole niisugune inimene, kes suudab töömõtted tööle jätta. Minuga tulevad need koju kaasa. Kodus räägin abikaasale. Tema on mind hea nõuga toetanud,» rääkis koolipere juht oma jõuallikaist.

Abikaasa Olev Laul töötas tööinspektsioonis kuni selle reorganiseerimiseni. Nüüd on kodune. Abikaasa ja nende mõlemad pojad – Kalev ja Toomas – on EPA haridusega. Kalev töötab Valga aselinnapeana, Toomasel on Tartus ehitusfirma.

Väga armsad suhted on koolidirektoril kolmeaastase lapselapse, Kalevi poja Tormiga.

Suvi on teadagi puhkuseaeg. Jelena Laul saab siis suvilas olla, vahel seal natuke mullaski tuhnida. Siis on tal aega lugeda, laiselda, mõelda, mõni väike reis ette võtta. Koos abikaasaga tahavad nad lähiajal Islandil ära käia.

Kaks hõbemedaliomanikku pole veel siiani kooli lõpetanud

Kui Eesti koolielu oleks Jelena Lauli korraldada, jätaks ta riigieksamid ära.

«Aprillist ei saa enam normaalset koolitööd teha. Õppetöö ajal eksamid majas, tulemusi ei tea – kõik stressis. Õppekavas on ühe ja teise asja kohta kirjas: «Õpilane on näinud või tutvunud.» Selle järgi ei oska eksameiks ette valmistada. Koole ei usaldata eksameid läbi viima. Ülikoolid ei arvesta eksamitulemusi, teevad sisseastujaile oma katsed,» avaldas koolijuht rahulolematust kehtiva süsteemi üle.

Vene gümnaasium tegi abituuriumile kooli lõpupeo 14. juunil – siis, kui riigieksamite tulemused polnud veel saabunud. Iga lõpuklassi õpilane kutsuti koos vanematega ette, isadele-emadele anti tänukirjad. Lastele jagati aukirju tublide tegude eest. Välja anti kooli lõputunnistused, kõige edukamatele aga ka medalid. Neist kaks olid kuldsed ja kolm hõbedased.

Kui aga nädala pärast saabusid riigieksamitunnistused, tuli välja, et neli neidu ei lõpetanudki nende põhjal praegu kooli. Eriti suure šokina oli nende hulgas ka kaks hõbemedali saanut.

Medaleid siiski ära ei võeta, sest nendega tunnustatakse gümnaasiumilõpetajaid, kui neil on kuni kahes õppeaines kooliastmehinne vähemalt «hea» ja ülejäänud õppeainetes «väga hea» ning käitumine «eeskujulik» või «hea». Kuna nad aga üht riigieksamit, milleks oli emakeele kirjand, ei sooritanud, pole nad ametlikult gümnaasiumi siiani lõpetanud.

Asi oli selles, et nende kirjandeid lihtsalt ei hinnatud. Riigieksamikomisjon leidis, et kahe tüdruku tööd on kahtlustäratavalt ühesugused, kaks aga olevat kasutanud eksamil internetimaterjale.

Direktori sõnul kirjandi kirjutamise ajal mingisugust korrarikkumist ei toimunud. Sarnased tööd teinud tüdrukud ei istunud eksami ajal teineteise taga ega käinud väljaski. Nad on aga väga suured sõbrannad, alati koos nagu sukk ja saabas, kõik ilmaasjad omavahel läbi arutanud. Seetõttu ei pea Laul imeks, et elust ja armastusest kirjutades olid neil peas ühesugused mõtted.

Kool esitas apellatsiooni ja direktor loodab, et see saab positiivse vastuse. Kui ei, on tüdrukutel võimalus uus riigieksamikirjand kirjutada alles aasta pärast. Edasi õppima minna paraku enne positiivse tulemuse saavutamist ei saa. Kuidas hindamata jäetud selle aasta üle elavad, ei oska praegu keegi ütelda.

Jelena Laul elab oma õpilastele kaasa ka väljaspool kooli. Näiteks on ta üks neist, kes käib võimaluse korral alati stuudio Joy kontsertidel. Stuudio algusaastail tundis ta laval kõik õpilased ära. Nüüd enam mitte, sest tegevad on Valga ja Valka kõikide koolide lapsed. Omade üle on ta aga ikka uhke.

------------------------------------------

Kommentaar