Vaba aeg on üldiselt määratletud järgnevate väljenditega: vaba sundusest, võimalus valida, tööst ülejääv aeg, aeg pärast kohustuslike sotsiaalsete ülesannete täitmist.

Minu uurimustöö eesmärk oli uurida, kuidas veedavad oma vaba aega Valgamaa kooliõpilased. Ankeetküsitlus viidi läbi Otepää gümnaasiumis, Puka keskkoolis ja Pühajärve põhikoolis õppivate 7. kuni 9. klasside õpilaste hulgas.

Anketeerimine toimus selle aasta 21. jaanuarist kuni 22. veebruarini. Küsitlus oli anonüümne. Ankeete jagati välja 150, kõik need laekusid ka tagasi – mõned küll vaid osaliselt täidetuna.

Mis on noortele oluline?

Selgus, et vaba aja veetmise vormina pidasid noored väga tähtsaks liikumist ja sõpradega seltsimist (137 õpilast). Järgnesid muusika kuulamine (122 ) ja võimalus olla omaette (120 ). Rahateenimist pidas väga tähtsaks või tähtsaks 113 õpilast.

Meeldiv on tõdeda, et järjest rohkem noori soovib vaba aega veeta looduses ja oma tervise eest hoolitseda (104 õpilast).

Vähetähtsad ja tähtsusetud vaba aja veetmise vormid on aga vastanute hinnangul kooli heaks töötamine – nii arvas 126 õpilast –, ühiskondliku kasuliku töö tegemine (117), tegelemine võistlusspordiga (95) ja spordivõistluste külastamine (83).

Huvitegevus

Uurimuses tunti huvi treeningute ning huvialaringide eelistuste kohta. Selgus, et huvitegevusest võtab osa 67% kõikidest vastanutest.

Huvialaringides ja treeningutel mitteosalejatele oli küsimustikus antud võimalus kirja panna, miks nad koolivälistes tegevustes ei osale.

Peamise põhjusena toodi välja huvialaringi puudumine elukoha lähedal, järgnesid omaette tegelemine meelisharrastusega ja ajapuudus. Kordagi ei olnud mitteosalemise põhjusena mainitud materiaalseid raskusi.

Huvialaeelistustest on vaieldamatult esikohal sportmängud. Nendest on eelistatuimad võrk-, korv- ja jalgpall. Järgnevad tantsimine, muusika, kergejõustik ja suusatamine.

Huvialasid harrastavate noorte käest küsiti ka seda, mitu korda nädalas nad nendega tegelevad. Enamik küsitletuist käib ringis või trennis kaks korda nädalas.

On aga ka õpilasi, kes käivad huvialaringis kolm või enam korda ja võtavad osa rohkem kui ühest huvialaringist. Kõige enam tegeldakse oma lemmiktegevusega kuuel päeval nädalas. Nii vastas viis õpilast.

Tundideväline tegevus koolis

Ankeetküsitluses said kõik vastanud võimaluse anda hinnang oma kooli korraldatud tundidevälisele tegevusele. Tulemustest selgus, et enamus vastanutest arvab, et õppeasutus korraldab tundidevälist tegevust piisavalt, 63 õpilast aga leiab, et liiga vähe.

Enim korraldavad koolid õpilaste tähelepanekute kohaselt ekskursioone. Järgnesid spordiüritused ja koolipeod. Spordiürituste koondnimetuse alla on siinkohal paigutatud nii koolisisesed kui ka koolidevahelised võistlused. Ära oli mainitud ka teatrite, kontsertide ja muuseumide külastused.

Küsimusele, mida võiks kool veel korraldada, ei osanud paljud vastata. Mainitud oli, et võiks rohkem koolipidusid korraldada, sealhulgas stiilipidusid. Senisest enam sooviti ka ekskursioone, kultuuriürituste külastamist, matku ja väljasõite loodusesse.

Samas arvasid paljud, et kool korraldab üritusi piisavalt ning rohkem polegi midagi vaja. Veel toodi välja, et majas võiks tegutseda tehnikaring.

Järjest suuremat huvi tuntakse reisimise, matkamise ning looduse vastu.

Kooli huvialaringide tööst võtab osa kolmandik vastanutest. 31 õpilast pole kunagi osalenud õppeasutuse huvialaringides ja 54 enam ei tee seda.

Madal osalusprotsent kooli huvialaringides võib olla tingitud sellest, et pakutavate võimaluste valik ei rahulda õpilasi ja paljud elavad maapiirkonnas.

Painav koolikohustus

Enamuse laste ärkvelolekuajast võtab enda alla koolikohustus, mis omakorda vähendab tunduvalt noorte huvitegevuseks ja lõõgastumiseks jäävat aega.

Küsitluses paluti õpilastel nimetada nädala keskmine koolitundide arv. Ülekaalukalt öeldi kõikides uuritud koolides nädala keskmiseks õppetundide arvuks 30–35.

Ajaliselt veedetakse koolis keskmiselt 7–8 tundi päevas. Kodus õppimisele kulub neil enamasti 1–2 tundi. Taolise vastuse on andnud veidi alla poole vastanutest (46%).

Umbes pool tundi kulub õppimisele 26 %-l õpilastest ja üle kahe tunni 12%-l. Üldse ei õpi 10% vastanutest (15 inimest).

Ööpäevas magavad lapsed umbes 8–9 tundi. Enamus küsitletuist kulutab märgatava osa päevast õppimisele, pühendades sellele veel koduski 1–3 tundi.

Lihtsa matemaatilise tehte tulemusena on võimalik välja arvutada, et vaba aega harrastuste ning omaette olemise jaoks jääb õpilastel 5–7 tundi päevas.

Kui siit lahutada aeg, mis kulub transpordile ja elementaarsetele igapäevastele toimingutele, nagu söömine, riietumine ja isiklik hügieen, väheneb näitaja veelgi. Võimalusi oma aega planeerida jääb õpilastele seega väga kesiselt.

Nädalavahetused

Nädalavahetused on õpilastel reeglina vabad. Selle aja saavad nad enamasti veeta oma äranägemise järgi.

Nädalavahetus veedetakse kõige meelsamini sõpradega midagi huvitavat ette võttes. Paljud veedavad puhkepäevad koos perega (47 õpilast). Üllatavalt paljud aga eelistavad olla nädalavahetusel omaette kodus: selline vastus anti koguni 45 korral.

Paljud õpilased (22) tunnistasid, et löövad laupäeviti-pühapäeviti aega niisama surnuks. Peaaegu võrdselt on oma nädalavahetuse veetmise viisina välja toodud trennis või huvialaringis käimine ning õppimine (14 korral).

Eraldi on nädalavahetuse tegevuste seas välja toodud vaba aja veetmine kallimaga, kaubanduskeskustes ning poodides käimine ja töötamine.

Küsitletutel paluti hinnata, kuivõrd neil enda arvates vaba aega üldse kokku on. Ülekaalukalt arvati, et seda võiks olla tunduvalt rohkem.

Mis see vaba aeg üldse on?

Ankeetküsitluses paluti kooliõpilastel ka kirjeldada, mida tähendab vaba aeg nende jaoks. Selgus, et see tähendab neile eelkõige meelepäraseid tegevusi.

Väga populaarne on ka arvamus, et vaba aeg on kohustustevaba periood. Paljud kooliõpilased defineerivad seda ajana, mis ei ole kooliga seotud. Selline määratlus antakse tihti ka olukorrale, kui ei pea midagi tegema või puuduvad kohustused. Ka seltsimist sõpradega, puhkust ning lõõgastumist peetakse vaba aja sünonüümideks.

Uurimuse põhjal võib öelda, et Valgamaa koolid on teinud paljugi selleks, et õpilastel oleks kohti, kus vaba aega sisukalt veeta. Siiski eelistavad paljud alternatiivseid huvihariduse omandamiskohti, kuna kooli peetakse ennekõike hariduse omandamise paigaks. Samal ajal tuntakse puudust kooli korraldatud õppetööväliste ürituste järele.

Kui võrrelda omavahel erinevast soost anketeeritute vastuseid, selgub, et vaid noormeestele omane eelistus on jõusaali külastamine.

Sobivaimaks koormuseks huvialadega tegelemisel peetakse 2–3 korda nädalas.

Võrreldes minu poolt läbi viidud uuringu tulemusi varasemate samalaadsetega võib tõdeda, et koolinoorte harrastused ning vaba aja eelistused kattuvad. Kohati esineb lahknevusi vaid pingerea järjestuses.

-----------------------------------

Järeldused

1. Vaba aega võiks olla tunduvalt rohkem.

2. Valgamaa kooliõpilastel vaba aja veetmisega probleeme ei ole: kes on otsinud, see on ka leidnud oma huvidele vastava tegevuse.

3. Võimalused vaba aega koolis veeta on küll mitmekesised, kuid tihti puudub õpilastepoolne huvi.

4. Suur on huv

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0