Kalev Härk andis ülevaate maakonna olukorrast. Peamiste mureallikatena tõi ta välja, et keskmine brutopalk on väga madal ja kooliõpilaste arv aina kahaneb. Ta avaldas soovi leida häid mõtteid, kuidas hoida inimesi Valgamaal ja neid siia juurdegi tuua.

Härk küsis, kuidas suhtuvad erakonnad omavalitsuste ühinemisse. Isamaa ja Res Publica Liidu liige Kalle Vister vastas, et nende erakonna juhatus on omavalitsuste ühinemiste temaatikat arutanud. «Tõrva, Helme ja Põdrala on ettevalmistustega kõige kaugemale jõudnud ja võib-olla on 2009. aasta isegi selles osas reaalne, kuid kiirustada ei maksa,» ütles Vister.

Eestimaa Rahvaliitu esindanud Jaanus Jaanimäe tunnistas, et ei näe vajadust kohalike omavalitsuste arvu vähendada. Kes on suutlikud omaette töötama, need töötagu. Kes seda ei suuda, otsigu partnereid.

Keskerakondlane Endel Uppin leidis, et eelkõige peab riik kehtestama selge ja kõigile arusaadava regioonaalpoliitika.

«Häda on selles, et riik ei rahasta praeguseid omavalitsusi, et nad saaks neile pandud ülesannetega hakkama,» avaldas oma mõtteid Uppin, kes taunis seda, et kui riigieelarvega oli kitsas käes, hakati süüdistama kohalikke omavalitsusi suurte laenude võtmise pärast.

Uppini sõnul on omavalitsuste ühinemine kindlasti vajalik, kuid vaja on ka kindlust riigi poliitika suhtes. Tema arvates on regionaalministri koht nii tähtis, et selle võiks siseministeeriumi alt ära tuua ja sellel olija võiks ühtlasi olla lausa asepeaminister.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Jüri Teder ütles, et talle omavalitsuste ühinemise idee meeldib. Teder tuletas meelde, et Valgamaal on kolm tõmbekeskust – Otepää, Valga ja Tõrva.

«Ühinemisel peab arvestama külakogukondade tahet. Me ei tohi ühinemiste käigus ääremaid muuta veel ääremaalikumateks. Maakonnas on omavalitsusi, kes jäävad nende tõmbekeskuste vahele ega tea, kelle poole hoida. Ühinemismõte on hea, kuid kiirustada ei saa,» ütles Teder.

Kui Margus Lepik oli Valga linnapea, tegi ta ettepaneku hakata ühinemisläbirääkimisi pidama. Siiani pole aga linn kellegagi ühinenud. Nüüd on siis taas päevakorral küsimused, kellega läbirääkimisi pidada ja millal ühinemisega pihta hakata.

«Tegin regionaalministrile ettepaneku teha omavalitsuste ühinemise kohta Valgamaal pilootprojekt. Tundus, et talle pakkus idee suurt huvi,» lausus Margus Lepik.

Väino Tõemets aga ütles, et ringi on käimas seaduse eelnõu, mille kohaselt makstakse kohalikele omavalitsustele, kes ühinevad, omalaadset toetust. Ta avaldas lootust, et kava saab ka heakskiidu ja jagatavad summad ei ole väikesed.

Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees Madis Gross toonitas, et omavalitsustes peavad läbirääkimised olema avalikud. Ei tohi rõhuda ainult plussidele, vaid välja tuleb öelda ka ühinemise miinused. Oluline on selgeks teha, kumb kumma üles kaalub. Gross oli seda meelt, et ühinemine peab alguse saama kohalikest omavalitsustest, mitte ootama riigipoolset suunamist.

Tõemets ütles, et on olemas üks Norra programm, millest raha taotlenud omavalitsused 30. juunil ka seda saavad, et teha kohapealseid uuringuid. Teine taotlusvoor on sügisel.

Tõdeti, et oma igapäevatöö kõrvalt ei ole võimalik ühinemist ette valmistada, sest eeltöö peab olema sedavõrd mahukas. Otsustajaks jäägu aga ikkagi volikogu. Kes tahab ühinemise ära teha enne tuleva aasta kohalikke valmisi, peab 17. aprilliks 2009 esitama maavalitsusele vajalikud dokumendid. Ühineda saab aga ka valimiste vahelisel ajal ja kiirustada pole kellelgi vaja.

Jüri Teder ütles, et ühinemisel tuleb üles näidata head tahet ega tohi muutuda populistlikuks. Oht selleks on paraku olemas, sest tulemas on kohalikud valimised. Erakondade endi huvid tuleb aga Tederi kinnitusel haldusreformiga seoses kõrvale jätta.

Väino Tõemets tuletas meelde, et Saaremaal on küll esindatud kõik Eesti erakonnad, aga samas ei unustata ära, et lisaks ollakse veel saarlased. Ka Valgamaal võidaks tema sõnul ühinemiste puhul valgamaalased, kes mõtlevad üheskoos piirkonna elu parandamise võimaluste peale.