«Kohal viibis vallavanem Heikki Kadaja, tervituseks tõsteti klaas šampanjat, keskööd võtsime vastu ilutulestiku saatel kohale toodud hiiglasliku tordiga, millest jagus maiust kõigile pidulistele. Rikkalikus eeskavas astusid püünele nii lapsed, noored, naised kui ka mehed,» meenutab Õnne Paimre, naine, kes kuulub Kuigatsi külamaja seltsingusse ja on ühtlasi seltsimajas asuva raamatukogu juhataja.

Kuni eelmise aastani tegutseti Kuigatsi külamaja seltsinguna, kuid 2006. aasta kevadel asutati mittetulundusühing Kodupaiga Külaselts, et oleks võimalik suuremat tegevustoetust saada. «Maja remontimiseks saab taotlusi esitada MTÜ,» räägib Paimre.

Külarahvas remontis peosaali

2006. aasta suveks tehti küla seltsimaja saalis remont 10 000 krooni eest. «Ise olime ka üllatunud, et nii odavalt hakkama saime,» meenutab Paimre. «KOPi projektist saime 4000 krooni, vald toetas omaosalusega, ülejäänud raha kogusime korjanduskarbiga. Kuigatsi küla inimesed ise remontisid, 22. aprillil alustasime ja 9. juuniks oli valmis,» tutvustab ta.

«Majas on kavas teha remonditöid ka lähitulevikus: MTÜ Valgamaa Partnerluskogu projekti «Väärt elukeskkond» toel saavad korda maja WCd. Remonti vajab raamatukogu. Samuti on mõttes katusealusesse rajada tulevikus üks suurem saal, sest olemasolev kipub suuremate ürituste puhul juba kitsaks jääma. Samasse plaanime luua mõned majutuskohad, et maja käigushoidmiseks raha teenida,» räägib Paimre.

Lähitulevikus plaanitakse majal ka uksed ja aknad välja vahetada, samuti teha korda trepp. «Vahetamist ootab lagunev eterniitkatus. Mõttes on kööginurga loomine. Osalesime kogukonna teenuste koolitusel, et kasutada paremini ära külamaja võimalusi,» loetleb naine.

Kaltsupalliga ööjalgpall

Sügisel on alati olnud sissejuhatav üritus. Paar nädalat tagasi käis sellega seoses Kuigatsi rahval külas Saverna näitetrupp, kes esitas Virve Osila näidendi «Kiitus kosjakontorile». «Peale etendust jätkus pidu varaste hommikutundideni kestnud simmaniga. Vahepeal sai peetud ka mälumängulahingud,» meenutab Paimre.

«Mullu augustis käis külas teater Veneverest, õhtu lõppes südaööl pimeduses peetud jalgpallimatšiga. Väljakut valgustasid kummaski otsas seisnud tuledes autod ja platsi õueküünaldega ääristanud pealtvaatajad. Ebamääraste reeglitega võistluses oli mänguvahendiks kaltsupall, kaseritvadest väravaid, mis püsti ei tahtnud seista, hoidsid kinni pealtvaatajad, mistõttu need kippusid liikuma. Kõigil oli väga lõbus,» naerab Paimre.

Ühe tähtsündmusena meenutab naine üritust nimega PÖKK ehk Pimedate Ööde Külade Karneval. «Saabujatele oli osalemistasu, aga kostümeeritult pääses märksa väiksema rahaga sisse,» pajatab Paimre. Ta lisab, et Kaija Kõiv ja Heily Leola olid koos lastega ette valmistanud kava «Kakukese seiklused telemajas».

«Kakuke veeres läbi erinevate saadete, kostüümid ja tekstid olid väga vahvad. Nagu anekdoodid oleks pilti pandud,» kommenteerib MTÜ Kodupaiga Külaseltsi juhatuse liige Hanno Põder.

Tavaliselt on pidu peetud ka naistepäeva aegu. Samuti on alati vägev jaanituli läheduses asuval Ädumäel: «Tänavu valmistasid Kaija ja Katrin Kõiv ette võistlused ja mängud. Toimusid traditsioonilised jõutõstmised ja mängud lastele. Peale jaanitule süütamist järgnesid ringmängud ja tantsud,» meenutab Paimre vahvat üritust.

Ta loodab, et seltsielu vedajatel õnnestub Kuigatsi järve äärde koht saada, mis võimaldaks tulevikus pidada seal Puka valla jaanituld. «Volikogu on otsustanud, et järv saab ehitusregistrisse, loodetavasti saame seal enesele külaplatsi. Sinna tuleks väike lava-kõlakoda, pingid, lõkkekoht – igati mõnus külaplats,» valgustab plaane Paimre.

Kuigatsi külamajas paiknev pood hoiab üleval külaelu ja varustab rahvast hädavajaliku toidukraamiga. «Kauplust peavad Endel Teder ja Elle Luik, kes korraldavad seal igal aastal ka kabe- ja malevõistlusi. Novembris on tulemas IV Kuigatsi kabevõistlused. Sponsorid ja auhinnad on juba olemas,» valgustab Paimre.

Ta lisab, et eelmisel aastal pälvis esikoha saanu kolmeliitrise meepurgi. «Mullu oli 16 osavõtjat. Kaupluses on vahva jälgida, et malelaud on tihti hõivatud ja peetakse mõttelahinguid,» muheleb Paimre.

Kaija Kõiv ja Heily Leola on juba aasta jagu vedanud Kuigatsi seltsimajas laste meisterdamisringi. Taolisi ringe peetakse kuu või kahe tagant. «Meie juures käib kümmekond aktiivset last, noorim on olnud kahe- ja vanim 16aastane,» räägib Heily Leola.

Kaheaastase Marleeni ja seitsmeaastase Laureeni ema elab argipäeviti Tartus, nädalavahetustel käib Kuigatsis äia juures või suvekodus Mägistes. Ta tunnistab, et lastele meeldib väga meisterdada. «Tänagi olid nad väga innukad ja soovisid meisterdatut koju kaasa, et saaks loomingut emale näidata,» räägib noor naine.

Leola pajatab, et oktoobri keskpaiku lõppenud meisterdamisel tegid lapsed kartulisiili, samuti värvisid guaššidega õunu ja maalisid nendele õunausse, õpiti joonistama lõvi.

«Lapsed jäävad kolmeks tunniks meie juurde, emad- isad saavad sel ajal puhata, siiani on hästi läinud. Keegi pole nutnud ega lahkuda soovinud. Isegi suuremad tüdrukud, 15—16aastased ütlesid, et nii lahe on siin istuda, tehke tihedamini,» räägib ta. Käsitööring tuleb taas kokku isadepäeval ja enne jõule. Veel on Kuigatsis plaanis käima panna laste näitering.

Külamajas veeti äsja kangastelgedele lõim üles. «Kavas on vaipu kuduma hakata. Tänavune aastalõpupidu on plaanis teha vanas talustiilis. Siis paneme ka vaibad maha,» pajatab Paimre. Lõpetuseks rõhutab ta, et kõige suuremad seltsielu eestvedajad on Kuigatsis ema ja tütar Katrin ning Kaija Kõiv. Nende vedamisel tantsivad naised line-tantsu ja tegutseb ka seenioride rühm «Siilid udus».

Kuigatsi küla

Kuigatsi külas on alla 100 inimese, piirkonnas umbes 350. Küla on huvitav selle poolest, et kuigi asutakse Puka vallas, on samas Sangaste valla piir, ka Õru vald on väga lähedal. Üritustel osalevad lisaks oma rahvale veel Vaardi, Mägiste, Ädu, Pringi ja Vaalu külade elanikud ning kaugemalt tulijad.

Kuigatsi on väga auväärne koht. Mõisa ja küla ajalugu ulatub arhiiviallikate järgi aastasse 1366. Aastast 1866 kuni 1950 oli Kuigatsi vallakeskus, kus oli ka heas korras uhke mõis. Kuigatsi valda kuulus ka Puka alev, valla piirid läksid peaaegu Pikasilla ja Emajõeni välja. Priipalu tagant ulatuti peaaegu Keenini, Pringi tagant Kuutsemäeni.

Elanikke oli eelmise Eesti vabariigi ajal vallas üle 3500, tegutses kool. Kõva seltsielu käis tuletõrjeseltsi ja kaitseliidu hoonetes. Isetegevus jätkus ka nõukogude ajal 1970. aastateni.

1975. aastal suleti Kuigatsi 8-klassiline kool ja hoonetesse toodi üle erikool, küla maine langes. Pärast erikooli sulgemist 2001. aastal alustati uuesti aktiivse seltsitegevusega. Järgmisel suvel peetakse Kuigatsis küla ja kooli kokkutulek. Selleks ajaks tahab Õnne Paimre kokku saada väikese ülevaate küla ajaloost ja tänapäevast. Huvitavat materjali on leitud ajalehest Lõuna-Eesti 1920–1940.