Kui jääda lootma apteegirohtudele, võib juhtuda, et rohupudelite rivi kapiriiulil saab peagi vabalt võistelda apteegis pakutavaga. Enne aga tasuks proovida midagi vanaemade tarkustest. Eks igas peres on oma nipid, kuidas köha ja nohuga juba algstaadiumis võidelda ning need teadmised pärandatakse edasi põlvest põlve.

Nõiarahvas

Välismaalased on mõnikord eestlasi üsnagi kummalisteks pidanud, kui me viirustele ravimtaimedest leevendust otsime.

Meenub näiteks mõne aasta tagune juhtum Soome õppima siirdunud sõbrannaga, kes sadama apteegist ka mõned ravimtaimepakikesed kaasa ostis. Küll oli tal alles Soome tolliga seletamist, et sellest «purust» tõepoolest köhateed keedab. Rääkimata sellest, et ameeriklased eestlasi pisut kui nõiarahvaks peavad – eks ikka sellesama loodusravi pärast.

Viie lapse ema Le Laun on oma kogemused laste ravimisel kirja pannud ja internetifoorumis Perekool ka avaldanud. Tema «köhaabi», «nohuabi», «kurguvaluabi» ja «palavikuabi» on sügistalvisel perioodil igapäevaselt otsingumootorisse sisestatavad sõnad.

Infot on ta kogunud nii oma vanaemalt kui emalt, kirjandusest kui internetiavarustest. Enamik meetodeist on eri aegadel oma pere peal järele proovitud.

Nohust lahti 2–3 päevaga

«Ei vanemad (21, 20 ja 17) ega nooremad (kohe 8aastaseks saavad kaksikud) lapsed polegi eriti haiged olnud. Ega me nüüd viirustest pääsenud pole ja tuulerõuged ka põetud kõigil. Aga nohu tõesti enamasti üle kahe-kolme päeva ei kesta ja köha ei mäleta pisematel olevat olnudki,» rääkis Le Laun.

Üks lastest on küll viimased kolm-neli aastat olnud hädas hingamisteede haigustega, loodusravist on tema puhul väheseks jäänud. «Tema on saanud ka kaks korda elus antibiootikume, teistel lastel pole neid vaja olnud,» sõnas Laun.

Huvi loodusravi vastu sai selle ala entusiast juba lapsena. «Sibul+mesi, jalavannid sinepiga ning soe tee meega kuulusid minu lapsepõlve, nagu ka mesi kapsalehega rinnal,» meenutas ta. Naine on õppinud Tartu 5. keskkooli loodusteaduste eriklassis ning tudeerinud Tartu Ülikoolis viis aastat bioloogiat.

Pere oskab hinnata endavalmistatud roogi värsketest toiduainetest, sünteetilisi vitamiine ega toidulisandeid ei kasutata.

Vitamiinid toidulaual

Taheva ja Karula valla perearsti Katrin Paloveri sõnul on ta tervise osas alati olnud vanaema meetodite pooldaja. Esmaste ravivõtetena nimetas arst sinepijalavanni, sinepiplaastreid, kuuma teed ja meega piima.

«Imikutele võib nohu puhul ema rinnapiima ninna tilgutada ning panna kaela küüslaugukee,» soovitas ta.

Samuti kiitis perearst segu riivitud sibulast, meest ja toiduõlist, mis hoiab eemal ülemiste hingamisteede haigused. Kõiki koostisosi tuleb võtta võrdsetes kogustes ja seda segu siis teelusikahaaval manustada.

Palover rõhutas, et ka toidulaual peaksid olema vitamiinirikkad toidud. «Juba sügisel hakkan rääkima, et patareid vajavad laadimist. Tuleks vältida valmissalatite ostmist. Hea, kui on tuttavad põllumehed või turumüüjad, kellelt saab üleväetamata kapsaid ja porgandeid. Eriti tugev vitamiinipomm on mustrõigas,» lausus ta.

Ravima tuleb hakata esmaste haigustunnuste ilmnemisel ehk siis, kui hakkad aevastama. Laste puhul võib haigestumist märgata loidusest ning silmade läikimisest. Kuna viirused kardavad kuuma, on tähtis juua sooja jooki ja teha jalavanni. Kui esimeste tunnustega ravima hakata, võibki pääseda nohust kolme päevaga.

Kuidas haigusi ennetada?

Et haigusi ära hoida, tasuks viibida iga päev vähemalt pool tundi värskes õhus, pidev toas istumine muudab haigustele vastuvõtlikumaks.

Jalad tuleb alati hoida soojad ja kuivad. Närvide kaudu viib jalgadest otsetee nina ja kurguni. Seepärast lõpebki jalgade külmetamine kergesti nohuga.

Õhk ruumides olgu parajalt niiske. Muidu limaskestad kuivavad ja muutuvad haigustekitajatele vastuvõtlikumaks.

Rõivastuda tuleb mitmekihiliselt. Kui oled liiga paksult riides, lähed ruumis higiseks ja pärast väljas külmetad.

Immuunsüsteemi tugevdamiseks peab sööma küüslauku ja sibulat, jooma astelpajumahla mee ja sidruniga, tarvitama punase päevakübara tõmmist või imemistablette. Haiguste perioodil tasub hommikul teha suur kannutäis kibuvitsa- või kadakamarjateed ja see päeva jooksul ära juua. Kõrvale tuleks tarvitada mett.

-------------------------------------------------

Nohuabi

• Nohu alguses aitavad puruks tambitud sibulaga täidetud marlilapid, mida tuleks hoida nina ees viis-kuus korda päeva jooksul.
• Purustatud küüslauk seo marlisse, pane oma pea lähedale lina alla. Küüslaugust lenduvad ained tapavad haigustekitajaid.
• Nina niisutamiseks võib kasutada füsioloogilist lahust (0,9protsendiline keedusoola lahus) või osta apteegist meresoola lahust Humer.
• Tilguta eukalüptiõli padjale või pane seda aroomilampi. Sobivad ka mentool- ja teepuuõli. Tilgakese aroomõli võib ka padjale tilgutada.
• Tee sinepipulbriga kuuma jalavanni.
• Ninajuurt ja nina võib kahelt poolt soojendada soolakottidega. Lase pannil jäme (mere)sool kuumaks ja pane riide sisse mähituna ninajuurele. Ettevaatust – sool läheb väga kuumaks! Sobivad ka keedetud munad, mida samuti kuumalt kahel pool nina hoitakse.
• Ninna võib tilgutada värsket, otse taimelt pigistatud aaloemahla.
• Jäta menüüst mõneks ajaks välja piimatooted. Need tekitavad lima ja kui need ära jätta, on võimalik varsti nohule piir panna.

-------------------------------------------------

Köhaabi

• Toaõhk peaks olema tavalisest niiskem.
• Auru sissehingamine. Selleks sobib nii tavaline vesi, kummelitee kui kartulikeeduvesi. Aur teeb nina hästi lahti ja röga on siis kergem välja köhida. Kummardu auru kohale, tõmba rätik üle pea ja hinga 7–10 minutit. Väikelapsele võib auru teha vihmavarju all. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kuum anum ei oleks lapse käeulatuses.
Magava lapse tuppa tuleb panna veekeedukann, mis end välja ei lülita. Lihtsaim viis on auru sisse hingata vannitoas: lasta kuum vesi jooksma ja olla ruumis umbes viis minutit.
• Sulata küünlaleegi kohal supilusika sees hanerasvakuubikud, kasta vatitups sularasva, määri jalatallad ja rindkere võimalikult kuuma rasvaga sisse, pane jalga villased sokid ja ümber rindkere soe sall. Hea, kui saad niimoodi teha õhtul enne magamaminekut.
• Määri rindkerele sooja kartulipüreed, hoides seda jahtumiseni ihul. Rinnale võib ka mett määrida.
• Ööseks radiaatorile või ahju peale jäetud mentoolõliga niisutatud märg rätik leevendab samuti köha.
• Sibula-meesiirup aitab hästi. Koori ja haki mõni sibul. Pane peale mett. Jäta mõneks ajaks seisma, kuni mahl sibulast välja nõrgub. Neela mahla neli-viis korda päevas.
• Parim maarohi on põdrasambla- ehk islandi sambliku tee. Tõeliselt mõru, aga aitab.
• Määri talla alla ja rindkerele õhuke kiht tärpentinisalvi.