«Käes on hea koristusaeg, tatar on valmis, varrel lehed kuivanud,»
lausus Virgo Mihkelsoo, kui neljapäeval kombainiroolist maha tuli. Mees oli oma
põldude ja saagi üle uhke.
Tatar kasvab talus 17 hektaril. Peremees peab normaalseks, kui
hektarilt saab pool tonni, heaks saagiks nimetab 800 kilogrammi.
«Väetistega võib ka kaks tonni hektarilt saada. Mina kasutan
täielikult mahepõllundust ja seepärast on saagikus väiksem. Et abikaasaga teeme
tatrast koos puhaste lisanditega ravimeid, pean põldudelt väetisteta tatra
saama,» rääkis talunik, kes viieteistkümnendat aastat vanematekodus
askeldab.
Mihkelsood kasvatavad põllul järgemööda tatart, hernest ja mõnd
teravilja. Tatart peab peremees heaks põllu puhastajaks. Seda eriti siis, kui
kultuur õnnestub külvata kõige sobivamal ajal.
Nii on talus üks põld, millele kümme päeva teistest põldudest
hiljem külvatud, täiesti umbrohuvaba. Tõrjet aga põldudel ei tehta. Enda sõnul
ongi Virgo Mihkelsoo avastanud parima külviaja.
Abikaasa Ljudmilla käis just Peterburis koolitusel ja seal
räägitud, et tatar on tuleviku terataim.
«Kuigi meil on väga palju raviretsepte, kus üks komponent tatar,
tahame juurutada tatrajahust kondiitritoodete valmistamise. Tatar on paljudes
riikides kasutusel toiduna ja ka ravimitööstuses, sest sellel taimel palju
tervistavaid omadusi,» rääkis põllumees, kes erialalt elektrofüüsik.
Mihkelsoo pere peab mett looduse meistriteoseks, sest see rahuldab
suurepäraselt inimorganismi vajadusi. Kodulähedastel tatrapõldudel askeldavad
suvi läbi nende mesilased, et väärtuslik mesi tarru koguda.
Jaapani ja Hiina meditsiinis kasutatakse tatrakesti
magamisvahendite täidisena tervendamise ja ravi eesmärgil. Mihkelsoo abielupaar
kasutab neid samuti ravipatjade tootmisel.