Eriseadus püsiva ja raske puudega inimestele

Rootsis reguleerivad erivajadustega inimeste eluolu üsna põhjalikult ja hästi mitu kõigi jaoks mõeldud üldseadust, nagu sotsiaalteenuste seadus (sotsiaalkindlustus, toetused jne), tervishoiuteenuste seadus (ravi- ja rehabilitatsiooniteenused), haridusseadus (kõik koolis käimise ja õppimisega seonduv) jne.

Kuid lisaks neile on olemas veel eriseadus püsiva ja raske puudega inimestele, kellel on suured erivajadused – toetuste ja teenuste seadus puuetega inimestele (rootsikeelne lühend LSS). Selle alla kuuluvad inimesed, kellel on

• vaimupuue, autism või autismisarnane seisund

• tekkinud märgatav ja püsiv vaimupuue või psüühikahäire pärast ajukahjustust täiskasvanueas

• muu tõsine ja püsiv füüsiline või vaimne puue, mis ei tulene normaalsest vananemisest ja põhjustab märgatavaid raskusi igapäevases elus

Allpool on kirjas kümme teenust, mille LSS spetsiaalselt välja toob.

Nõustamisteenus

Nõustamisega tegeleb spetsialist, kellel on lisaks erialasele ettevalmistusele (sotsiaaltöö, psühholoogia, füsioteraapia, tegevusteraapia, eripedagoogika vms) ka süvendatud teadmised eri puudeliikide kohta.

NB! Seadus rõhutab, et nõustamine ei asenda rehabilitatsiooni- ega teisi sotsiaalteenuseid, vaid selle eesmärk on selgitada koos abivajaja ja/või tema esindajaga välja toetavate teenuste vajadus ning parim praktika inimese arendamiseks ja toimetulekuks.

Isikliku abistaja teenus

Puudega inimene, kes vajab igapäevaseks toimetulekuks isikliku abistaja teenust, saab seda kuni 20 tundi nädalas kohalikust omavalitsusest. Kui tema vajadus abistaja järele on suurem, võib ta riigilt lisatoetust taotleda. Taotlused vaatab läbi vastav komisjon.

Oluline on veel see, et enne isikliku abistaja teenuse määramist peab inimene olema alla 65-aastane ning üle 65-aastastel ei arvestata seda, kui toetuse vajadus täiendavalt kasvab. See tähendab, et tehakse selget vahet puudest pärinevate ning normaalsest vananemistest pärinevate erinevuste vahel.

Saatja teenus

Teenus sobib neile, kes on iseseisvamad ega ole otseselt isikliku abistaja teenuse sihtgrupis, kuid vajavad kodust väljas toimuvate asjaajamiste juures siiski abi. Kui inimesele on juba määratud isiklik abistaja, siis on tema ka saatja rollis.

Kontaktisiku teenus

Teenus on mõeldud neile, kes vajavad kedagi, kellega suhelda, et mitte jääda sotsiaalselt isoleerituks. Samuti aitab kontaktisik puudega inimesel võtta vastu otsuseid, toetab teda moraalselt ja annab nõu igapäevastes tegevustes. Kontaktisiku võib määrata ka perekonnale.

Puhketeenus kodus

See teenus on Rootsis puudega inimese perekonnale kättesaadav ööpäev läbi, et anda igapäevastele hooldajatele (näiteks vanematele) regulaarselt või ootamatutel juhtudel puhkust.

Lühiajaline hoideteenus

Teenus on mõeldud koos oma perekonnaga elavatele puudega täiskasvanutele, et anda pereliikmetele puhkust ja puudega inimesele vaheldust, keskkonnamuutust jne. Lühiajalist hoideteenust võib pakkuda vastavas asutuses, teise perekonna juures, hobi- ja suvelaagrites vms.

Laste lühiajaline hoideteenus

Üle 12-aastased koolis käivad lapsed võivad saada hoideteenust enne või pärast kooli, et vanematel oleks võimalik rahulikult tööl käia (alla 12-aastastele lastele on tagatud Rootsis teised hoidemeetmed), samuti vajaduse korral pikematel perioodidel, näiteks suvevaheaegadel.

Kuna teenuse maht ei ole õigusaktiga piiratud, siis osutavad omavalitsused teenust väga paindlikult, lähtudes laste ja perede vajadustest (näiteks kas laps tuuakse hoideteenusele iga päev pärast kooli, nädalalõppudel, kord kuus vms). Hoideteenuse korral jäävad pere finantseerida kõik laste aja sisustamisel tekkivad lisakulutused, nagu teatripiletid, väljasõidud, samuti osaliselt toitlustamiskulud.

Eluasemeteenused lastele

Kui laps ei ela mingil põhjusel ajutiselt või ka pikemat aega koos oma vanematega, pakutakse talle kasuperes elamise teenust või elamist spetsiaalses teenuseid pakkuvas asutuses.

Eluasemeteenused täisealistele

Rootsis ei ole üldjuhul kombeks, et noored jäävad täisealiseks saades elama oma vanemate juurde. Kõige sagedamini elavad täisealised puudega inimesed nn grupikodudes, kus on neile tagatud ka kõik vajalikud tugi-või kontaktisiku teenused, nõustamised, samuti eluruumide kohandused jms. Kui puudega inimene suudab elada omaette, saab ta vajalikul määral teenuseid oma elupaigas.

Päevased tegevused täisealistele

Spetsiaalsetes päevakeskustes saavad käia oma aega sisustamas inimesed, kes ei käi tööl, kuid kel on samuti õigus veeta päeva sisukalt ja arendavalt, sealhulgas osaleda vastavalt võimetele töölaadsetes tegevustes.

Kui vähegi võimalik, aidatakse puudega inimesel leida päristööd n-ö toetatud töökohtades, kus saab tööd teha juhendajate käe all ka väikse koormusega.

Kohalik omavalitsus koordineerib teenuseid

Rootsis on erivajadustega inimeste abistamisel vastutusalad jagatud nii:

• riik tegeleb seadusandluse, riiklike arengukavade ja kodanike sotsiaalse kindlustusega, mis tagatakse maksupoliitika kaudu solidaarsuse põhimõtetel

• maavalitsus vastutab koolihariduse ja tervishoiu, sealhulgas taastusteenuste korraldamise ja abivahendite eest

• kohalikud omavalitsused vastutavad sotsiaalteenuste korraldamise eest

See töö käib umbes nii. Igale LSS-i alla kuuluvale inimesele koostatakse tegevusplaan, millega hinnatakse ära tema abivajadus ning planeeritakse meetmed ja teenused tema aitamiseks. Plaan arutatakse läbi inimese ja vajadusel ka tema pere või esindajatega ning see peab tuginema inimese enda soovidele. Plaan võib sisaldada erinevaid meetmeid, mida pakuvad erinevad teenuse osutajad, kuid kohalik omavalitsus vastutab nende meetmete koordineerimise eest, mis on plaani kirja pandud. Plaani uuendatakse kord aastas.

Näiteks on igas omavalitsuses ametis sotsiaaltöötajad, kes on spetsialiseerunud vaimupuudega inimestele, psüühikahäirega inimestele, puuetega laste ja nende perede probleemidele, isikliku abistaja teenuse osutamisele jne. Nemad vastutavad oma sektoris ka abivajaduse hindamise ja teenuste osutamise eest. Sisulisemalt tegeleb inimesega juba teenuse osutaja, kes on aga sotsiaaltöötajaga pidevas kontaktis.

Ülevaate on koostanud Tiina Kangro

Kasutatud Põhjamaade ministrite nõukogu raames tegutseva puuetega laste ja perede töögrupi aruannet õppereisist Rootsi, veebruar 2008, autorid Karin Hanga ja Tiina Stelmach