Tööd jagus talukompleksis kõigile kohaletulnutele. Paar vana kuuri, mida enam vajalikuks ei peetud, lammutati maha. Tohutu praht kanti hoonetest välja. Osa sellest läks otse tulehunnikusse, osa aga prügilasse.

Kohal viibinud maavanema ülesannetes olev Kalev Härk avaldas lootust, et kompleksist kujuneb soodsa asukoha tõttu turistide tõmbenumber. Riigikogu liige Margus Lepik lisas, et Viljandis on pärimusmuusika edendamiseks suur töö ära tehtud. Nüüd on aeg ümberkaudsetes omavalitsustes Mulgi kultuuri edendama hakata. «See loob inimestele võimaluse vaba aja veetmiseks ning enesetäiendamiseks,» väitis Lepik.

Samas lisas kõneleja, et suurlinnade elulaad on juba paljud ära tüüdanud. «Et inimesed linnade kärast ja mürast välja tuleksid, peab kultuur maapiirkondadesse jõudma,» arutles Lepik. «Algus on tehtud. Tuleb ainult edasi minna. Küllap selleks leiab ka raha.»

Vaja on koostööd

Lepik on veendunud, et kui Setu kultuuri edendamiseks on riigieelarves eraldi rida olemas, peab ka Mulgi kultuur rahastatud saama. «Õige asja nimel peame tegutsema kõik üheskoos. Üksi ei suuda keegi midagi ära teha,» kinnitas Riigikogu liige.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles, et Mulgi kultuuri viljelejad vajavad keskset kooskäimiskohta.

«Olen olnud Mulgi Kultuuri Instituudi loomise juures,» väitis Seeder.

«Algselt ei suudetud ümberkaudseid omavalitsusi mulkide tegemistesse kaasa haarata. Paari aasta pärast aga hakkasid ka ümberkaudsete omavalitsuste juhid Mulgi kultuuri vastu sügavamat huvi üles näitama.»

Minister lisas, et ainult entusiasmist ja omaalgatuslikult seda talu võimalik taastada ei ole. Raha on võimalik taotleda erinevatest projektidest, kuid riigi tugi peab ka taha tulema.

Tohutu töö sai tehtud

Mulgi Kultuuri Instituudi tegevjuht Kristel Habakukk väljendas rõõmu tehtud tööst sõnaga «super».

«Tohutu töö sai ära tehtud. Kõik siinsed hooned olid aastatega vanu kaltse, ehitusjäätmeid, tarbetuid mööbliesemeid, ohtlikke aineid ja mida iganes täis kantud. Üksi või kahekesi oleks kindlasti läinud aasta või rohkemgi, et sellest kõigest lahti saada. Nüüd saime hooned mõne tunniga peaaegu puhtaks,» rääkis tegevjuht.

Samas lisas ta, et ühiselt töötades saavad need hooned inimestele omasteks ja kodustekski. «Nüüd käivitame mõttetalgud,» lubas Habakukk.

See tähendab, et algab planeerimise protsess. «Hakkame tegema tasuvusanalüüsi ja arengukava. Ja kui need olemas, tuleb koostada projektid raha taotlemiseks. Omafinantseerimiseks vajamineva summa loodame kokku saada ümberkaudsetelt omavalitsustelt. Muidugi loodame ka headele annetajatele,» selgitas eestvedaja.

Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi, vaadanud pisut talukompleksis ringi, ütles, et üllatavalt hästi on säilinud kõrvalhoonete kompleksid. «Taagepera lossi praegused omanikud tegid ikka mulkidele väärt kingituse. Aga võib-olla ongi see ainuke võimalus neid hooneid tervena hoida.»

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ütles võsa trimmerdamise vahel pisut hinge tõmmates, et igasugune kodanikualgatus on teretulnud. «Kes söandaks veel öelda, et Lõuna-Eesti on ääremaa? Siin suudetakse üheskoos edukalt töötada ning suuri mõtteid teoks teha,» ütles president.

Pingelise tööpäeva lõpus pakuti kõikidele talgulistele sooja teed, maitsvat hernesuppi ning rahvalikke laule ja pillilugusid rahvamuusikaansamblilt Jauram.