Heino Teder sündis 21. juulil 1926 Valgamaal Tõlliste vallas. Pärast Tartu Riikliku Ülikooli metsamajanduse osakonna lõpetamist 1949. a alustas ta tööd Hiiumaa metsamajandis vanemmetsaülemana, seejärel töötas Rakvere ja Järvamaa metsamajandis.

Teder meenutas paar aastat tagasi Maalehele, et talle jäid esimesest töökohast Hiiumaal meelde haruldaselt heatahtlikud ja humoorikad inimesed, kahest Rakvere tööaastast head metsad ja Järvamaa ajast kolhooside abistamise kohustus.

1955. a alustas Heino Teder tööd Kilingi-Nõmme metsamajandi direktorina. Paari aastaga jõudis majand näidismetsamajandite hulka. Eriti oluliseks pidas noor energiline mees metsakuivendust ja teede ehitamist, mis oli eelduseks suurte soiste metsade majandamisel. «Tuli teha kõik selleks, et inimene maale pidama jääks ja sealt ära ei jookseks. Oli vaja kõigile tegevust leida,» rääkis ta.

1962. a loodi ministrite nõukogu alluvusse metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsus – Heino Teder sai selle juhatajaks. 1966. a reorganiseeriti peavalitsus metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumiks ning Teder juhtis seda ministrina 1988. aastani. Tema sihiks oli Eesti metsade tulemuslik majandamine, metsavarude suurendamine ja looduskaitse korraldamine. Tederi ametiajal laiendati kaitstavaid maa-alasid, loodi Lahemaa rahvuspark ja metsamuuseum.

Heino Tederi tegevus oli väga tulemusrikas. Ta korraldas ümber metsade majandamise, peatas metsade üleraie, nõudis raiutud metsade asemel uute rajamist. Nii taastus ja suurenes Eesti metsade tagavara. Tederi eestvõttel teoks saanud looduskaitsekorraldust aga seati eeskujuks kogu toonasele Nõukogude Liidule.

Kolleegid teadsid teda kui edumeelset ja tugevat tippjuhti, kes hindas töökust, kutse-eetikat, nõudlikkust, korda ning distsipliini. Teder hoolis väga maaelust ja maainimestest. Ta toetas elamute ja koolimajade ehitust jne.

«Ühel ajal tundsin ma tõepoolest kõiki Eesti metsamehi,» on Heino Teder kinnitanud. «Püüdsin, jah, maarahvast alles hoida.» Samas tõdes ta, et praeguseks ajaks on alles jäänud vähe inimlikkust.

Metsandushariduse arendamiseks aitas ta rajada nii EPA kui ka teiste õppeasutuste õppebaase. Heino Tederi ajal hakati koolimetskondi looma.

Teder oli Eesti Looduskaitse Seltsi üks asutajatest. Ta oli ka Eesti Metsaseltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi auliige. Vabariigi president tunnustas tema tööd III klassi Valgetähe teenetemärgiga.

«Seda aega võib pidada meie metsanduse kuldajastuks. Heino Teder on aga üks Eesti metsandusloo väljapaistvaim tegelane,» arvas Kaupo Ilmet, tuntud metsamees ja metsaseltsi juht.

Viimastel aastatel elas Heino Teder Valgamaal Kaara talus, mille ta taastas ja mida on pidanud mitu põlve tema esivanemad.