«Käes on hea koristusaeg, tatar on valmis, varrel lehed kuivanud,» lausus Virgo Mihkelsoo, kui neljapäeval kombainiroolist maha tuli. Mees oli oma põldude ja saagi üle uhke.

Tatar kasvab talus 17 hektaril. Peremees peab normaalseks, kui hektarilt saab pool tonni, heaks saagiks nimetab 800 kilogrammi.

«Väetistega võib ka kaks tonni hektarilt saada. Mina kasutan täielikult mahepõllundust ja seepärast on saagikus väiksem. Et abikaasaga teeme tatrast koos puhaste lisanditega ravimeid, pean põldudelt väetisteta tatra saama,» rääkis talunik, kes viieteistkümnendat aastat vanematekodus askeldab.

Mihkelsood kasvatavad põllul järgemööda tatart, hernest ja mõnd teravilja. Tatart peab peremees heaks põllu puhastajaks. Seda eriti siis, kui kultuur õnnestub külvata kõige sobivamal ajal.

Nii on talus üks põld, millele kümme päeva teistest põldudest hiljem külvatud, täiesti umbrohuvaba. Tõrjet aga põldudel ei tehta. Enda sõnul ongi Virgo Mihkelsoo avastanud parima külviaja.

Abikaasa Ljudmilla käis just Peterburis koolitusel ja seal räägitud, et tatar on tuleviku terataim.

«Kuigi meil on väga palju raviretsepte, kus üks komponent tatar, tahame juurutada tatrajahust kondiitritoodete valmistamise. Tatar on paljudes riikides kasutusel toiduna ja ka ravimitööstuses, sest sellel taimel palju tervistavaid omadusi,» rääkis põllumees, kes erialalt elektrofüüsik.

Mihkelsoo pere peab mett looduse meistriteoseks, sest see rahuldab suurepäraselt inimorganismi vajadusi. Kodulähedastel tatrapõldudel askeldavad suvi läbi nende mesilased, et väärtuslik mesi tarru koguda.

Jaapani ja Hiina meditsiinis kasutatakse tatrakesti magamisvahendite täidisena tervendamise ja ravi eesmärgil. Mihkelsoo abielupaar kasutab neid samuti ravipatjade tootmisel.