Ühele grupile tundub, et teine saab toetustest liiga suure tüki. Teiselt poolt võidakse ette heita, et väikeste tegijate virelemise toetamisel pole mõtet, sest jätkusuutlikku ja konkurentsivõimelist tootmist ega arengut pole sellelt sektorilt loota.

PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) nõukoja koosolekul on teemat põhjalikult arutatud. Võtangi kokku peamised mõtted.

Kahetsusväärselt on vastandanud neid nii-öelda pooli vahel poliitikudki, visates õli tulle mõne numbriga, millele analüüsi ei lisata. Nii erutas suve lõpul avalikkust väide, nagu läheks poolteist miljardit krooni toetusi Eestis peamiselt 20 suurtootja taskusse. Kas see on tõsi ja kui, siis kas seda olukorda tuleks muuta?

PRIA analüütikud tegid mulluste näitajate põhjal kokkuvõtte. Kokku maksis PRIA välja üle 2,2 miljardi krooni toetusi. Kui arvata 20 suurima summa saanu seast välja need üheksa, kes otseselt ise põllumajandussaadusi ei tooda: näiteks töötlejad, tõuaretusühistud, liidud, kojad, moodustab TOP20 toetuste pälvinute summa 186,2 miljonit – üldmahust 8,4 protsenti.

Äsja välja toodud arvudest näeme, et kui Eestis vähendada näiteks otsetoetuste määra ettekäändel, et nagunii läheb lõviosa sellest suurtootjate kätte, puudutaks selline vähendamine palju suuremat hulka väikeettevõtjaid ja väikeste põllumassiivide harijaid kui suuri tegijaid.

Kõige suurema osa Eestis mullu välja makstud toetustest moodustavad otsetoetused (1,38 miljardit) ning maaelu arengukava programmperioodi 2004–2006 toetused (0,72 miljardit krooni).

Otsetoetuste hulka kuuluvad näiteks ühtne pindalatoetus, toetused erinevate loomade pidamise eest, pindalapõhised keskkonnatoetused – ja siin on toetuste ühikumäärad kõigile täpselt ühesuurused.

Tuhande hektari harija saab hektari kohta täpselt samamoodi 502 krooni ühtset pindalatoetust nagu kahe hektari kasutaja. Summa on neil küll suurusjärkude võrra erinev, kuid mäekõrguselt erinevad ju ka kulutused ning investeeringuvajadus.

Kes need suurtootjatest suurtoetuste saajad siis on? Üle kümne miljoni krooni ulatus mullu saadud toetuste summa kaheksal suurtootjal. Nad kõik kasutavad üle 2500 hektari maad ja kasvatavad loomi, sealhulgas toodavad piima, ja said piimakvoodi alusel makstavat toetust.

Nende kaheksa suurtootja saadud maaelu arengukava (MAK) meetmete toetused ulatuvad kokku üle kahe miljoni. MAKi investeeringutoetuste saamisega kaasneb aga kohustus investeerida abikõlblikku projekti lisaks saadavale toetusele ka märkimisväärne omaosalus.

Sellised mahukad omaosalusega investeeringud on jõukohased eelkõige suurematele ettevõtjatele.

See võimekus on viinud selleni, et Eesti põllumajanduse produktiivsuse näitajad olid euroliidu mõnegi vana liikmesriigi omaga võrreldes kõrgemad.

Põllumajandusministeeriumi andmeil oli meie põllumajanduse kogutoodangu väärtus mullu 10 miljardit krooni, suurenedes 2006. aasta alushindadega võrreldes 18,2%. Ülejäänud ELi riikide keskmine kasv oli samal ajal 4,6%.

Maaelu arengus on oma roll täita nii suurtel kui väikestel. Ainuüksi kõnealuse TOP20 tootjate-töötlejate juures saab äriregistri andmeil tööd ja palka 2186 töötajat. Statistikaameti andmeil oli põllu-, metsa- ja jahimajanduse valdkonnas tänavu esimeses kvartalis hõivatud ligi 23,9 tuhat inimest.

Teisisõnu – suurettevõtjate palgal olevate töötajate hulk vastab suurtootjate saadavate toetuste osakaalule põllumajandustoetuste üldmahust.

Paljud suurmajandid kasutavad ümberkaudsetelt maaomanikelt renditud maid, makstes neile selle eest tasu. Toodang läheb töötlejatele, kus omakorda saavad tuhanded inimesed tööd. Lõpptoodang jõuab aga hinnatud Eesti toiduna meie lauale.

Suurettevõtete läheduses areneb ajapikku välja infrastruktuur, mis selle maapiirkonna jaoks tähendab mõndagi positiivset: liigub ühistransport, püsivad kool ja lasteaed, teid hoitakse korras, külapoodi ei suleta, perearstil jätkub patsiente ja ta ei otsi töökohta linna, seltsimajas käib elu ja toimib avalik internetipunkt ...

Väiketootjad seevastu maandavad riske ettevõtluses. Nad loovad töökohti seal, kus suurtootmine pole otstarbekas, tegelevad ettevõtlusega ka metsatagustes maanurkades ja aitavad kaasa maaelu mitmekülgsele arengule.

Samuti mitmekesistavad nad põllumajanduslikku tootmist, on paindliku tootmise ja töökorralduse ning tundliku sotsiaalse närviga. Tihti on tegu ka kohaliku külaelu eestvedajate ning arendajatega.

PRIA roll ongi viia enda vahendatavaid toetusi kõigi maaelu valdkondadeni: suurtele ja väikestele, tootmisse ja infrastruktuuri, põllule, lauta, kalavetele, metsa.

Erinevate toetuste tingimused soosivad erinevaid sihtgruppe. Mõne puhul on tingimus taotleja sissetuleku ja töötajate arvu alampiir, mõnel hoopis ülempiir. Mõnegi meetme puhul annab eelise taotleja põllumajanduslik eriharidus ja töökogemus või see, kui ta tegutseb ääremaal, mitte suurlinna lähedal.

PRIA vahendatava nn külameetme toetuste abil on maarahva enda initsiatiivil tehtud palju toredat ja vajalikku selleks, et maal oleks üldse mõnusam elada. MAKi meede maaelu mitmekesistamiseks on suunatud sellele, et maaelanikel oleks tegevust ka väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist.

LEADER-ühendused üle Eesti aga on koostanud oma tegevuspiirkondades kohaliku elu jaoks ise arengustrateegiaid ja saavad peagi võimaluse selle elluviimiseks ise meetmeid rakendada ning valida välja ellukutsutavad projektid.

Kes ise maal elu ja tootmist edendada tahab, leiab kümnete pakutavate toetuste hulgast ka endale sobiva(d) meetme(d). Tegutsejate mastaabid ja tegevusvaldkonnad on väga erinevad ja täiendavad üksteist.

Nii see ka jääb ja vastandada pole mõtet. Sest «Maaelu arengukava aastateks 2007–2013» on koostatud nii, et areneda võiksid kõik maaelu valdkonnad ning elu maal jätkuks juba omal jõul ka pärast toetusi. Pärast 2013. aastat peaksid aga maaelu toetused kogu Euroopa Liidus riigiti olema märksa ühtlasemad kui praegu.