Arenguagentuur oli ümarlauale planeerinud kaks ettekannet. Tuisusest ilmast hoolimata oli kohal Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Viljar Veebel, kelle ettekanne keskendus toimetulekule muutustega majanduskeskkonnas. Teine esineja oli Viljandimaa arengukeskuse juhataja Urmas Tuuleveski, kes rääkis interpretatsioonist tootearenduses.

Kuulanud ära Viljar Veebeli ettekande, mis oli huvitav ja hariv, tekkis mõte, et miks küll aetakse meile tihti silma puru tegeliku majandusliku olukorra kohta ja miks ei kuula valitsus ja parlament sellist loengut. Vähemalt üks riigikogulane – Valga endine linnapea Margus Lepik – oli siiski Veebelit kuulamas.

Olukord halb

Kõlama jäi, et riigi majanduse olukord on halb – järgmisel aastal on oodata paljude eraisikute pankrotte. Veebel ütles ettevõtjatele, et olgu nad ettevaatlikud nendega, kes võtavad kaupa võlgu.

Lektor selgitas, et meil pole lootustki jõuda viie Euroopa rikkama riigi hulka, sest kõik ühiskonnad arenevad ja lähevad eest aina kaugemale. Ta rääkis ka, et võlgu elamine aeglustub. Selle tõestamiseks tõi näite, et kuus kuud ei ole Rootsist Eestisse toodud valuutat, kuna meie pangad saavad laenata seda, mis inimesed panka on viinud.

Viljar Veebeli arvates on Eesti põhiline häda selles, et analüütikud, keda valitsus on palganud, jäävad alla spekulant-tippanalüütikutele ja nii juhtub palju ootamatusi, millest aeg-ajalt kuuleme. Krooni devalveerimise tasuvusse ta ei usu, sest kui lõigata valutav jalg maha, on tema sõnul korraks küll kergem, kuid pole kindel, kas ülejäänud keha muutuse üle elab.

Eestis on õppejõu väitel liiga palju kõrgkoole. Koolitatakse bürokraate, kuid mõni üksik viitsib midagi leiutada. Paljude tudengitega tuleb ülikooliajal sisuliselt läbi käia keskkoolikursuski. Targematel pole midagi teha ega juurde õppida, sest nad peavad teisi ootama.

Veebeli väitel on selline olukord ka mõneti paratamatu, kuna õpetajate palgad on madalad. Ta on suisa kuulnud ütlemist: «Me ei kuula õpetajat, ta on vaene.»

Vaja on seega andekaid õpetajaid ja õppejõude ning nende tööd ka vastavalt tasustada.

Innovaatilisus viib meid edasi – meil on geenitehnoloogia, kuid me ei suuda seda endale hoida. Nii võib juhtuda, et peame selle koos proovidega ära müüma.

Tegutsetakse missioonitundest

Viljandi arengukeskuse juhataja Urmas Tuuleveski ütles, et Viljandi ettevõtjad panid rahad kokku ja ostsid missioonitundest Õisu mõisahooned. Nüüd tahetakse saada muinsuskaitse eritingimusi mõisa pargile.

Ta kõneles, et Viljandis on küll palju ettevõtteid, kuid paljud on vähendamas töötajate arvu, sest minnakse sinna, kus tootmine odavam. Ka Tuuleveski rõhutas, et teha tuleb midagi uut, pakkuda midagi sellist, mis toob inimesele õnne ja rahu.

Ta tõi näite ühest lihakarnist, kus kogu töö käis kauplusse tulijate silme all. Juba vaateaknalt oli näha, mida tehakse. On aga inimlik, et vaatemängus tahab osaleda nii ostja kui müüja.

Analoogia põhjal võib öelda, et kui turismitalu perenaine läheb külalisi nähes peitu, hakkab ka turistil seal igav. Kus on ainult võimalus süüa, aga vaadata midagi ei ole, hakkab ikka igav.

Koostööhuvi ei ilmutatud

Rootsi Jämtlandi lääni majandusühistu juhatuse esimees Thomas Hägg ja Jämtlandi läänivolikogu projektijuht Thure Martensson on saanud oma keskkonna- ja jäätmeprojektile suure raha ja tahavad selle abil koostöösse haarata ka Valgamaa ettevõtjaid. Kohalolnud ettevõtjaist ei näinud paraku keegi võimalust koostööks, sest tegutsetakse teistel aladel.

Arenguagentuuri pressiteates oli kirjas, et omavalitsuste esindajad tutvustavad kokkusaamisel tegemisi, mis suunatud ettevõtluse arengule. «Vähemtähtis pole ettevõtjate ega kohalike omavalitsuste silmast-silma suhtlemine, et vahetada mõtteid, kuidas oma võimaluste piires aidata saaks,» oli selles mainitud.

Kui suhtlemise aeg kätte jõudis, olid linnavalitsusest kohal aselinnapead Enno Kase ja Kalev Laul ning arengunõunik Marika Post. Linnapea Ivar Unt pidas tähtsamaks minna Reformierakonna fraktsiooni koosolekule ja kuhugi kadus ka riigikogulane Margus Lepik. Ju olid erakonna huvid tähtsamad.

Marika Post kordas üle juba avalikustatud tõe, et Valga ja Valka atraktiivsuse suurendamise programmi projekt on rahastamise leidnud.

Pedeli piirialase puhkeala väljaehitamine läheb maksma üle 36 miljoni. Korraldatakse arhitektuurikonkursid Valga-Valka külastuskeskuse ja Valga-Valka jäähalli ehitamiseks. Koostatakse tehniline projekt Valka endiste militaarsete maa-aluste punkrite kui turismiatraktsioonide välja ehitamiseks.

Välja ehitatakse ka Pedeli puhkeala kergliikluse tee, mänguväljakud ja valgustus.

Selgus, et linna ettevõtjate jaoks otseselt midagi välja pakkuda polnudki. Ettevõtjad tiirlesid rohkem konsultatsioonifirma MARU koolitaja Mati Ruuli ümber, kellega vahetati visiitkaarte – nagu ka Viljar Veebeli ja Urmas Tuuleveskiga.

Ettevõtjate vahel dialoogi ei tekkinud. Oldi üksteisele justkui võõrad või liiga erineva suuruse ja tootmisega. Ei küsitud midagi linnalt ega vastupidi.