«Kuna giid, kes pidi jutustama Helme legende, oli haigestunud, rääkis meile ohvriallika, koobaste ja Anne Kantsi lugu Mulgi rõivaid kandnud vallavanem ise,» ütles laagri korraldaja, Tõrva noortekeskuse juht ja noorsootöötaja Merike Soomets. Ta vahendas ka paljude külaliste imetlust, et vallajuht nii hästi legendidega kursis on.
Helme koobaste ja allikate juurde seltskond ei läinud – plaanid lõi sassi vihm. «Kuid ilusat vaatepilti said lapsed siiski imetleda, täpsemalt lossimägesid pimedal ajal ja tulevalgusel. Need noored ei olnud midagi taolist varem näinud,» mainis Soomets.
Edasi võeti suund Jõgevestesse Barclay de Tolly mausoleumi. Ees oli ootamas Estike Uibopuu, kes rääkis vürsti elulugu ja sellestki, miks on mausoleum just selles paigas. «Ka seal on praegu väga ilus pimedal ajal käia,» kiitis noorsootöötaja.
Laupäev oli Soometsa sõnul töine, sest avatud oli kolm töötuba. Puutöökojas meisterdas Aado Kaasik noortega lipuvardaid ja pannilabidaid. Gerta Visteri juhendamisel valmisid keraamiliste plaatide tükkidest mosaiigid. Carmen Põldsalu õpetas liivatrükitehnikat, igal lapsel valmisid kaardid.
Peakorraldaja ja tema tütar Merlin, kes on emale ürituste korraldamise juures alaline parem käsi, juhendasid rühmi noortekeskuse juures oleval seiklusrajal ja viisid läbi meeskonnamänge. Suurematele (5.–7. klasside) õpilastele tutvustas Kaupo Liiv OÜst Procard Baltic uut lauamängu Magic. Mees kinkis selle ka Tõrva noortekeskusele.
Tõrva gümnaasiumi 6. klassis õppiv 12aastane Edgar Metsar oli taolises laagris esimest korda. Temale oli uus kogemus ka puutöö nikerdamine. Elamus oli piisavalt suur, miks muidu nimetas ta enim huvi pakkunud tegevusena just puidust laualipuvarda tegemist. Mosaiigi tegi poiss ka, seda kindla mustri järgi – tema kätetöö kujutas puud.
«Päris hea laager, huvitav oli. Kulus ära selline,» võttis ta lühidalt kokku oma ja külaliste emotsioonid. Parksepa klubist oli ta ka ühe sõbra leidnud. Kui sarnane laager peaks kunagi jälle toimuma, eelistaks ta selle toimumiskohana just Võrumaad ja Parksepat.
ELO peakorteri juhataja Siivi Liivik meenutas eelmist loovuslaagrit, mis samuti Tõrvas aset leidis, ja ütles, et lastelt saadi tookord hästi positiivset tagasisidet ja mitmed juhendajadki avaldasid soovi üritust samas paigas korrata.
«Kõik tegevused olid toredad ja töötubades juhendanud kohalikud õpetajad mõnusad,» lausus Liivik, nimetades eraldi Aado Kaasikut, kelle juures tüdrukudki õhinal puutööd tegid, ning Merike Soometsa, kes noort rahvast seiklusrajal ja selle juures rakenduses hoidis. «Kogu programm oli tihe ja põnev. Silmad särasid nii lastel kui õpetajatel.»
Juba 2005. aasta sügisel oli ELO klubide kuraatoritel südamel asjaolu, et ühendus pakub kõikvõimalikku tegevust: küll sportlikke, küll seminare, kuid need on peamiselt vanematele lastele. Merike Soometsa sõnul olid pesamunad toona veidi vaeslapse osas.
Mõtetest said sõnad ja 2006. aasta aprillis Tõrvas ka tegu. Liiviku sõnutsi on olemas kindel soov muuta loovuslaager traditsiooniliseks ettevõtmiseks.
Seekordses laagris osales üle 70 lapse kolmest ELO klubist (Aruküla Harjumaalt, Kohtla Ida-Virumaalt ja Parksepa Võrumaalt). Võõrustajate hulgast lõi töötubades kaasa kolm poissi, paljud kohalikud lapsed olid abiks korraldamise juures. Iga osaleja sai kaasa oma valmistatud töö, millele lisaks Tõrva ELO päevakohased medalid kinkis.
Möödunud nädala lõpus toimus Tõrvas vabariiklik noorteühenduse ELO loovuslaager. Sellest oli osa võtma tulnud lisaks kohalikele 1.–7. klasside lapsi Viru-, Võru- ja Harjumaalt.
