Sellel nädalal alustasid Melior-M OÜ kaevetööde kaubamärki Kopax
kandvate ekskavaatorite juhid Aivo Anderson ja Priit Põim haiglapoolse tiigi
mudast tühjendamist. Töö käib nii, et kogu soga – rehvidest raudvooditeni –
tõstetakse kaldale, muda aga «antakse» teineteisele edasi.
Üks ekskavaator tõstab muda haardelaiuselt teisele ette ja teine
haardelaiuselt edasi. Mõlemad on roomikute jagu tiikide mudas. «Põhi on kõva,
kuid ega see mudas sulistamine ekskavaatoritele hästi mõju. Ööseks sõidavad
välja kaldale,» mainis töödejuhataja Lauri Rootsmaa.
Kui sete on tiigi ühte nurka tõstetud, pumbatakse see spordihalli
lähedale rajatud uude tiiki, kuhu jääb settima. Kevadel aetakse kaevamiste
käigus kallastele tõstetud muld kuivale settele peale.
«See on projekteerija ja keskkonnaspetsialistidega kooskõlastatud,
et ei hakata muda tiikidest kaugemale vedama. Kuna tiike päris kuivaks ei saa,
oleks muda vedamine koos veega reostanud linna tänavad,» lausus aselinnapea Enno
Kase. Algse projekti kohaselt tuli nõrgunud segu buldooseriga koondada tiikide
kalda äärde ja veokitega ära vedada.
Sette maht on arvestuslikult 1,3 tuhat kuupmeetrit. Tiikide põhja
pole lubatud süvendada, ehitustööde käigus tuleb jälgida, et ei avataks vett
hästi läbilaskvaid kihte (kruus ja liiv).
Algselt oli planeeritud rajada spordihoone ees olevasse sulglohku
tiik. Geoloogiliste uuringute aruandest aga selgus, et lohus puudub vettkandev
kiht, mistõttu oleks see olnud ebaotstarbekas.
Tööde käigus näeb projekt ette pargi loodepoolse osa
kuivendamiseks täisdrenaažitorustikku kogupikkusega 240 meetrit. Vesi juhitakse
tiiki. Kõik torustike suudmed kindlustatakse maakividega.
Projektlahendus näeb ette rajada ka ligi 77 meetrit 2,5 laiust
kruusakattega kõnniteed ja taastada tuleb ligi 150 meetrit ehitustööde käigus
rikutud kõnniteed.
«Tiigid saame ruttu mudast puhtaks, kuid talv tuleb peale ja just
heakorratööde pärast on objekti valmimine kavandatud järgmise aasta mai lõpuks,»
lausus Rootsmaa.
-------------------------------
Linnapark
Valga linnapargi pindala on 6,9 hektarit. Park asutati 1902.
aastal. See asub endiste Osoli ja Lindebaumi mõisate vahelisel maa-alal.1912.
aastal rajati parki läbivale Pipraojale tiigid ja need on senini olnud pargi
keskne kujunduselement.
Projekteerijate andmeil hakkas tiikide seisukord järsult halvenema
1990. aastate alguses – veetase kaotas stabiilsuse, halvenes vee
kvaliteet.