Eile lisandus maavanema ja kolme äriühingu liikme kinnipidamise loole veel Tõrva politseiniku ja rahakotivarga äge kokkupõrge.

Ei olegi midagi öelda – hetkega said tuntuks ja kuulsaks kõik osalised. Ja tahtmatult ka Valgamaa.

Maavalitsuse ametnikud on ebameeldivas olukorras, kuigi esialgu kahtlustatavate nimekirja rohkem keegi ei kuulu. Tunnistajate nimesid prokuratuuri avalike suhete juhi sõnul menetluse käigus mõistagi ei avaldata.

Aga inimesed on hirmul. Sest põhjust on.

Seda hirmu ei ütle otsesõnu välja keegi. Ja samas ei oska ka seletada. Esimese hooga on kõigi paberite meenutamine, millele alla on kirjutatud või millise komisjoni koosseisus osaletud, ikkagi raske meenutada. Kahtlused, et midagi võib olla kuskil ebatäpne, viivad hingerahu.

Riigikogu on 47 korda parandanud avaliku teenistuse seadust. Selle seaduse osaks on üldsõnaline ja mitmeti tõlgendatav avaliku teenistuse eetikakoodeks, mis nõuab riigi- ja omavalitsusametnikelt vaid inglitele võimetekohast käitumist. Paragrahv 26 sätestab, et ametnik peab kinni pidama sisuliselt üleinimlikest nõudmistest. Kuigi ametnikud püüavad truult neid nõudmisi täita ja kinnitavad, et eetikakoodeks ei piira nende tegemisi kuidagi ega tee ka manipuleeritavateks, on käimasolev juhtum veelkord kinnituseks, et nimetatud dokument peaks ametnikke pigem hirmust vabastama.

Paraku on hetkel teisiti. Aga seni, kuni seadusandja pole eetikakoodeksist tulenevaid nõudmiste tagamaid selgeks teinud ega hetkekski ametnike kaitsmise võimalusele mõelnud, on meie riigil manipuleeritavad riigiteenistujad. Kellele see kasulik on, võib vaid oletada.

Võimalus Eesti riigi seadusi rikkuda on soovijatel niigi küllaldaselt. Neist näidetest räägitakse üsnagi valju häälega.