Valgamaa omavalitsused plaanivad ühinemist
25.10.2007 00:01
Sven Andreson
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Tõrva linnavolikogu teisipäevasel istungil otsustati ühehäälselt algatada haldusterritoriaalse korralduse muudatus ja teha naabritele ettepanek ühise omavalitsuse moodustamiseks. Plaani kohaselt oleks tulevikus ühtse juhtimise all Tõrva linn, Helme vald ja Põdrala vald.
Ettepaneku kohaselt moodustatav omavalitsus oleks maakonnas Valga järel suuruselt teine ja elanikke saaks seal olema natuke alla seitsme tuhande. Linnavolikogu esimees Ülle Juht ütles eelnõud esitades, et ühinemisest loodetakse piirkonnale arengutõuget ning et oma toetust on lasknud aimata kohalikud ettevõtjad. Ühinemisettepanek ei ole esmakordne, aga vastavalt seadusele peavad omavalitsused keeldumise korral nüüd oma seisukohta põhjendama. «Tegemist on loomuliku ja vajaliku protsessiga,» ütles Juht, kes pidas ühinemise õnnestumist seekord reaalseks. Põdrala vallavanem Aivar Uibu on plaani suhtes positiivselt meelestatud ja peab suure elanike arvu kõrval olulisemaks, et ühinemisel moodustuks ühtne efektiivne piirkond. «Tõrva on praegugi meie tõmbekeskus. Inimesed käivad seal pangas, kasutavad ühistransporti, kaubanduskeskusi. Mitme meie valla ettevõtte kontorid asuvad Tõrvas,» loetles Uibu põhjusi, miks protsess on loomuliku arengu tulemus. Helme valla elanikud liitumist ei toeta Kogu plaani kitsaskohaks võib osutuda Helme vald. Kui Põdrala elanikud on küsitlustel plaaniga pigem nõustunud, siis Helme volikogu esimehe Toivo Põldma sõnul on ta kohanud inimeste eitavat hoiakut. Isiklikult peab ta ühinemisplaani siiski positiivseks. «Võtab veel aega, kuni see teadmine inimesteni jõuab,» ütles ta. Varem on kõne all olnud võimalus liitumisse kaasata Hummuli vald, aga sellest on viimane seni keeldunud. Hummuli vallavolikogu esimees Enn Mihailov kinnitas jätkuvat huvipuudust, kuna ta peab valla tõmbekeskuseks Valgat, millega kohalikel on tihedam side kui Tõrva-Helme piirkonnaga. Erandina tõi Mihailov välja Koorküla piirkonna, mis jääb maakonnakeskusest kaugemale. Valdade ühinemiste negatiivsest taustast rääkides tõi Mihailov välja Otepää kogemuse, mis ei anna põhjust optimismiks, sest kõiki kulusid riigi rahasummad ei kata. Uuendusliku vaatega on Hummuli vallavanem Valter Kaar, kes näeks kogu Valgamaad ühe omavalitsusena, aga praegust seisu arvestades on ilmselt tegu liiga radikaalse lahendusega, milleks ei olda veel valmis. Tõrva linnavolikogu esimees Ülle Juht Otepää ühinemise negatiivses küljes probleemi ei näinud. Nende kogemusega ollakse kursis. «Positiivne efekt ei tule kohe. Ühineme läbi koostöö,» ütles ta ja kinnitas, et praegugi kasutavad Tõrva linna ning Helme ja Põdrala valla elanikud ühiselt teenuseid kaubanduses, hariduses, lasteaedades. Jõuga ühinemist läbi ei viida Aivar Uibu nentis, et praegu on pall Helme käes. «Arvan, et meie ei saa takistuseks. Oluline on, mis Helme otsustab, kui jah, siis meie oleme nõus,» ütles Uibu. Praegu on Helme rõngasvallana Tõrva linna ümber ja piirkonna omavalitsuste ühinemisel on mõtet, kui need kaks liituvad. Kui varem on ühinemisplaane peetud, siis on punast tuld näidanud just Helme vald. Tõrva ja Põdrala esindajad loodavad nüüd muutust. Kõik kõnealused omavalitsused plaanivad kindlasti küsida oma elanike arvamust ja nagu ütles Toivo Põldma, jõuga pole plaanis ühinemist läbi viia. ------------------------------------------------------ Kommentaar Otepää linn ja Pühajärve vald liitusid 1999. aastal ühiseks omavalitsuseks. Otepää vallavanem Aivar Pärli räägib, milline on nende piirkonna kogemus: «Kahe omavalitsuse liitmise otsus võetakse vastu kindlate eesmärkidega. Piirkond suureneb ja suurem tuleb paremini toime. Aga iga liitujaga tulevad kaasa probleemid. Enne ühinemist oli Otepää linnas neid mõnevõrra lihtsam lahendada. Nüüd on linna probleemidele lisandunud ka ümbruskonna omad. Varem oli koolibuss, mis sõitis kahe omavalitsuse territooriumil ja oli seetõttu riigi doteeritud, nüüd on kõik kulud omavalitsuse kanda. Kuigi miinuseid leiab, tuleb suurem omavalitsus endaga paremini toime.»
|