Sportlastega olid kaasas treenerid Eda Proos ja Mehis Ehanurm, Hiinas viibisid ka Eesti Eriolümpia liikumise esindajad Laive Poska ja Kristi Kivipuur.

Tänavuste eriolümpiamängude moto oli «Ma tean, et ma suudan!» ning neil osales 10 000 sportlast 168st riigist. Kohal olid ka 20 000 pereliiget ning 40 000 vabatahtlikku abistajat.

Kalle Noorkõiv rääkis, et olümpiale sõites ta mingit võistluspabinat ega -värinat ei tundnud, et kas saavutab midagi või ei. Eelvõistlused läbis ta hästi ja võistlustel läks veel paremini.

«Shanghais võeti meid väga ilusti ja sõbralikult vastu,» jutustas Kalle Noorkõiv. «Pidulikult. Tõlge oli inglise ja vene keelde. Mina rääkisin enamasti eesti keeles, aga lõpuks hakkas inglise keel ka välja tulema.»

Ta näitas eriolümpia käigus valminud ja osalejatele kingitud pildialbumit, kus olid kajastatud olulisemad hetked ja kohtumised Shanghaisse saabumisest kuni lahkumiseni. Peale võistlemise käidi botaanikaaias, külastati kodusid, õpiti Hiina teed ja pelmeene tegema, kuulati kontserte ja tantsiti. Tuttavaid ja sõpru tekkis kahe nädalaga väga palju.

Valga lastekodust asus Kalle Noorkõiv ümber Palivere noortekodusse siis, kui sai 18 täis. Praegu on ta 22aastane ja käib vähemalt kord aastas Valga lastekodu perel külas.

«Tulen, kui Paliveres selleks võimalus antakse ja Valgal on võimalik mind vastu võtta,» selgitas noormees, kes seekordsele külaskäigule võidetud medalid ja kingitusena Hiinast toodud pandakaru kaasa võttis.

Kalle õppis ujuma poisikesena Valgamaal elades. Tõsisemalt on ta tegelenud selle alaga viimased paar aastat – käinud treenerite Eda Proosi ja Mehis Ehanurme juhendamisel kaks korda nädalas Haapsalu veekeskuses harjutamas.

Oma põhistiilidena nimetas Kalle krooli ja konna, ent ka delfiin istub väga hästi. Olümpiamedalid sai ta vabaujumises.