Et plaan on realistlik, näitab pilk eelmisesse hooaega, kui Valga Välk oma alagrupis viiendaks jäi. Kohamängudele pääseb aga neli alagrupi esimest meeskonda ja seega jäädi napilt kohamängude ukse taha.

Valga saalihokiklubi kaasasutaja ja meeskonna Valga Välk ühe eestvedaja Margo Pärnaku sõnul unistatakse lisaks play-off’idele jõudmisele ka liigamängude esikohast, mis tagaks liikumise kõrgemale liigasse. Samas adutakse, et selleks on vaja veel kõvasti tööd teha.

Valga Välk mängib teises liigas ja käesolev hooaeg on neil alles teine tiir saalihoki Eesti liigakarussellis. Kokku on saalihokis liigasid kolm: teine, esi- ja meistriliiga.

Sel hooajal on teises liigas meeskondi kokku kakskümmend. «Mõned nendest on koos mänginud viis-kuus aastat, kuid on ka uustulnukaid, kes saalihokiga tegelenud aasta, kaks,» tutvustas Pärnaku olukorda. «Tase meeskondadel väga ei erine ja sageli juhtub, et võidetakse tugevat vastast, kuid kaotatakse pealtnäha nõrgale.»

Peamised rivaalid on sellel hooajal Valga meeskonnale Pärnaku meelest Tartu, Pärnu ja Tapa meeskonnad. Hooaeg on alanud Välgule suhteliselt stabiilselt, liigatabelis on kirjas üks võit ja üks kaotus.

Lätlasi meeskonnas enam pole

Kui eelmisel hooajal kuulusid meie meeskonda ka mõned Läti mängijad, siis sellest hooajast on nimekirjas ainult Eesti poisid. Lisaks Valga poistele on juurde saadud kolm mängijat Tõrvast ja üks Pukast. Sellel hooajal kuulub meeskonda 16 mängijat vanuses 16 kuni 37 aastat.

Margo Pärnaku sõnul on Valga saalihokiklubil kaks treeninggruppi. Ühes treenivad noored ja teises liigas võistlev meeskond. «Noorte seas on saalihoki suhteliselt menukas spordiala ja selle populaarsus aina kasvab,» rääkis Pärnaku. «Aktiivseid noori vanuses 8 kuni 15 eluaastat on meie klubis treenimas umbes 30. Nende seas on nii poisse kui ka tüdrukuid.»

Korralik treeningpaik puudub

«Hetkel on see ainuke Valga linnas olev saal, mida saame kasutada ja mis oma suuruselt täidab minimaalseid nõudeid,» rääkis Pärnaku. «Ametlikult on saalihoki väljaku mõõtmed 40 x 20 meetrit, kuid ka gümnaasiumi saal jääb nendele mõõtudele alla, rääkimata siis teistest siinsetest koolisaalidest, nii et treeningtingimustega ei saa just kiidelda.»

Eelkõige teeb saalihokimängijatele aga gümnaasiumi puhul muret saali põrand, mis oma vanuse tõttu konarlik ja muudab seetõttu palli veeremise ebaühtlaseks. Margo Pärnaku sõnul juhtub sageli, et kenasti antud sööt üllatab sellega, et mõni ebatasane põrandalaud palli õhku tõstab.

«Teine probleem korraliku treeningsaali puudumise kõrval on mängijate vähesus,» rääkis Pärnaku. «Suhteliselt keeruline on leida sportlikke noori vanuses üle 16 eluaasta, kes tahaks tõsiselt tegeleda saalihokiga. Enamus sobilikke kandidaate on endale juba spordiala valinud ja saalihoki on siinkandis suhteliselt uus ja tundmatu.»

Samas sobib saalihoki hästi ka näiteks jalgpalluritele. Pärnaku sõnul võib näiteid tuua nii Eesti mastaabis kui ka mujalt maailmast, kus mängijad mängivad kõrgel tasemel nii jalgpalli kui ka saalihokit. Jalgpalliga sobib saalihoki seetõttu hästi, et jalgpalli põhihooaeg on suvel, saalihokil aga talvel ning mõlemal alal on vaja kiirust, tehnikat ja vastupidavust.

Uued liikmed on Valga saalihokiklubisse alati teretulnud. Eelkõige oodatakse sportlikke noori vanuses üle 16 eluaasta, kes võiks täiendust pakkuda ka liigameeskonnale. Infot saab aadressil www.valgasaalihoki.ee.

--------------------------------------------

Saalihoki

Saalihokikaika ja -palliga on võimalik teha ka huvitavaid trikke. Neid nimetatakse zorro või siis air hook. YouTube’is võib «floorball zorro» otsinguga leida rohkesti videoid noortest, kes palli ja kaikaga trikke teevad. See muudab saalihoki atraktiivseks ja väljakutseterohkeks spordialaks.