Kes tahab kasutada teisi sportlikke kalapüügivahendeid, peab maksma harrastuskalapüügi õiguse eest riigilõivu vastavalt kehtestatud määrale. Seda saab teha kas pangaülekande või mobiilimaksega. Püügiõiguse tõendamiseks tuleb inspektorile esitada maksekorralduse koopia koos isikut tõendava dokumendiga, mobiilimakse puhul aga ainult isikut tõendav dokument.

Harrastuspüügiõiguse võib hankida üheks päevaks (15 krooni), üheks nädalaks (25 krooni), 2 nädalast 6 kuuni (120 krooni), 7–12 kuuni (180 krooni).

Kalapüügiõiguse eest ei pea maksma eelkooliealised lapsed, alla 16aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud ega puuetega isikud. Küll aga peab neil sel juhul kaasas olema õpilaspilet, pensionitunnistus, represseeritu tunnistus ja puude raskusastet tõendav dokument.

Kalastuskaardi taotlemine

Piirkondades, kus kalavarude kaitse eesmärgil rakendatakse piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, on tarvis taotleda kalastuskaart.

Kalastuskaart on vajalik püügil õngejada, nakkevõrgu; kuuritsa ja liiviga, samuti vähipüügil vähinata ja -mõrraga. See tuleb taotleda ka lõheliste püügiks spinningu või lendõngega Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna ja Valgejõe lõhejõgedes ja Onga ning Järvamaa forellijõgedes, samuti allveepüügivahenditega püügil Saadjärvel ja Kuremaa järvel.

Kaardi saamiseks tuleb teha avaldus kohalikule keskkonnateenistusele. Seda saab esitada kolmel viisil: elektrooniliselt kalanduse infosüsteemi (http://kala.envir.ee/) kaudu, posti teel või kohalikule keskkonnateenistusele taotlust esitades. Teise isiku nimel taotluse esitamiseks või talle väljastatud loa kättesaamiseks peab olema vastav volikiri.

Väljastatavatele kalastuskaardile märgitakse püügiõiguse omaniku nimi, püügipiirkond, kaardi kehtivusaeg ja vajaduse korral püügivahendid, nende arv ning püüda lubatud isendite arv.

Pärast püügiperioodi lõppu tuleb täidetud kalastuskaart koos püügiandmetega tagastada asukohajärgsele keskkonnateenistusele: nii aitate kaasa põhjalikuma ülevaate saamisele meie kalavarude olukorrast. Püügi andmeleht tuleb esitada ka juhul, kui püügil ei käidud või saaki ei saadud.

Lõheliste püügil – kas siis merest võrguga, jõgedest spinningu või lendõngega – tuleb püügiandmete esitamisel märkida lisaks kaalulisele kogusele püütud isendite arv. Juhul kui saagi hulka on sattunud kalu, millel märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim, tuleb seegi kindlasti aruandes ära märkida.

Vähipüügi puhul tuleb püügiandmete esitamisel eraldi märkida nii väljapüütud mõõduliste kui veekogusse tagasi lastud alamõõduliste vähkide arv.

Pangaülekandega: makse saaja on rahandusministeerium

• SEB – 10220034800017, viitenumber 2800077794

• Hansapank – 221023778606, viitenumber 2800077794

Maksekorraldusele tuleb kanda vähemalt alljärgnevad andmed:

• selle isiku, kelle eest harrastuspüügiõigus tasutakse, ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

• märge, et tasutakse harrastusliku kalapüügiõiguse tasu;

• harrastuspüügiõiguse kehtivuse alguse kuupäev, kui soovitakse õigust hilisemast kui harrastusliku kalapüügiõiguse tasu maksmise kuupäevast.

NB! Ühe maksekorraldusega saab tasuda harrastusliku kalapüügiõiguse tasu ainult ühe isiku eest.

Mobiilmaksega kas Elisa, EMT või Tele2 võrgus:

1312 (tärn*) harrastuspüügiõiguse kehtivuse aeg (tärn*) isikukood

Näide: üheks päevaks loa taotlemisel tuleks valida lühinumber 1312 * 400 * taotleja isikukood.

NB! Mobiiltelefoniga harrastuspüügiõiguse eest tasumisel saadetakse kinnitus püügiõiguse kehtivuse alguse ja lõppemise kohta. Teavitussõnumi saatmistasu on neli krooni. See lisandub püügiõiguse loa maksumusele.

Keskkonnaministeerium

-----------------------------------------------------

Lühinumber	Vahemärk	Kood (perioodi pikkus)	Vahemärk	Isikukood
1312	tärn	400 (kuni 1 päevaks)	tärn
		401 (kuni 1 nädalaks)
		402 (kuni 6 kuuks)
		403 (kuni 1 aastaks)