Hüljatud linnupoeg on loid, tema silmad on poolavali või suletud, puudutamisel tundub ta külmana, ta on kõhnunud ja sulestik on ilmselgelt alaarenenud.

Linnupoeg ei ole hüljatud, kui ta on elav ja püüab põgeneda, ta silmad on niisked ja täiesti avatud, ta teeb kinnipüütuna kõva kisa ja roojab, puudutamisel tundub soe ning ta kõhupool on sagedasest toitumisest prunnakas.

Vigastatud või linna eksinud looma leidmisel tuleks kõigepealt helistada – eriti linnades – päästeametisse (112), keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsel valvetelefonil (1313) või Nigula metsloomade taastuskeskusesse (504 5891) ning kirjeldada olukorda. Sealt antakse juhised edasiseks tegutsemiseks.

Kui mingi põhjusel pole võimalik helistada ja tuleb omapäi tegutseda, tuleks vigastatud loom viia lähima veterinaararsti juurde.

Põhireeglid kõikide loomade ja lindudega käitumisel on järgmised:

• Metsloomaga, ka pojaga, tuleb olla väga ettevaatlik ning vältida ta puutumist ja häirimist. Eriti ettevaatlikult tuleks suhtuda marutaudi sagedamini levitavatesse loomadesse nagu rebased ja kährikud. Mõelda tuleks ka sellele, et metsloomadel, sealhulgas lindudel, võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid).

• Ära lähene metsloomale, kui oled ise vigastatud või haige.

• Haavatud või haige loom on alati ohtlikum kui terve.

• Mida vähem pealtvaatajaid, seda parem.

• Tegutse kiiresti, sest loomad ei lase sageli sama püügivõtet kasutada.

• Tegutsege võimalusel kahekesi – üks püüab ja teine hajutab tähelepanu.

• Kuna ükski vaktsiin ei anna 100%-list kaitset marutaudi vastu, väldi igati looma vere või sülje sattumist oma vereringesse; kui see siiski juhtub, pöördu kiiresti arsti poole.

• Sageli võtavad loomad ja linnud silma vaatamist algava rünnakuna.

• Kõige lihtsam on loomi rahustada nende silmi kinni kattes (näiteks päevase eluviisiga linnud).

• Kaitsevahendid ei tohi segada (nt liiga suur kilp) ega looma provotseerida (nt peegeldav, särav kattepind).

NB! Reeglina käituvad loomad naistega rahulikumalt, sest nad tajuvad inimese kehakeelt ning nii loomadel kui ka inimestel on isased suuremad ja agressiivsemad, seega ka ohtlikumad.

Reeglid suurulukite puhul (põder, punahirv, metskits ja metssiga, kiskjatest ilves, pruunkaru ja hunt):

• Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja looma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta loom ründab sageli.

• Ära jää looma ja tema poegade vahele, selle tagajärg on peaaegu alati rünnak.

• Looma ligidal üksi olles ära kummarda ega kükita, sest loom hindab vastase suurust ja ohtlikkust tema silmade kõrguse järgi maapinnast, selle järgi on inimene tema jaoks võrdlemisi ohtlik loom. Kui kummardad, siis ründe oht suureneb.

• Üldjuhul ei tohi läheneda loomadele eest ega tagant, vaid peaks hoidma looma külje poole ehk liikuma nii-öelda «paralleelsel kursil».

• Käitu loomaga rahulikult, arvesta tema püüdmisel ka iseendaga – loomad tunnevad ära sinu nõrgad kohad (haigus, vigastused).

Lindude puhul:

• Hoidu küünte, tiibade ja noka eest, kaitse silmi – need on läikivad ja liikuvad ning seega esimesed ründeobjektid. Katsu kasutada püüdmisvajadusel mõnda riideeset (müts, jope, rätik või muu taoline).

• Kui oled paljaste kätega linde puudutanud, tuleb käed kindlasti pesta ning võimalusel desinfitseerida.

• Lindude transpordil kasuta võimalusel hästi suletavat, kuid kindlasti õhuaukudega pappkasti, sest pimeduses linnud rahunevad, rabeledes ja vigastades ennast vähem.

• Luige löögid tiivanukkidega on ohtlikud, neil tuleks fikseerida kindlasti tiivad ja kael; nokk tuleks sulgeda peenikese nööri, mitte kleeplindiga.

• Toonekure puhul on ohtlik ka nokalöök, kuid sellest ohtlikum ja enam kasutatav on ettepoole suunatud löök kokkupandud jalgadega. Lind «toetab» ennast ühe tiivalöögiga õhku ja suunab jalgade löögi sobivas kõrguses ründaja suunas.

Parem on tegutseda tema puhul kahekesi, püüdes võimalusel korraga alla suruda nii linnu selga/kaela kui jalgu, sealjuures mitte lüües ega jalgu vigastades.

• Et pesa ja poegi kaitstes ning kinnises ruumis ründavad kakud ning teised röövlinnud reeglina inimese pead, on abiks paks müts või vihmavari. Maas olles kaitsevad nad ennast peamiselt küünistega. Püüdmisel tuleb esmalt fikseerida jalad, seejärel tiivad ja pea. Kindad olgu mitmekihilised ja väga tugevad.

• Vareslased kaitsevad oma poegi väga agressiivselt. Rünnates leiavad nad kõige kaitsetuma koha, võideldes ka juba pihus olles ning isegi kaetud silmadega ning rünnakus võivad osaleda ka lähedalasuvad teised sama liigi esindajad.

• Poegi kaitsev kajakas pikeerib õhust, andes sellest enamasti karjumisega märku, ohtlikud on nii tema küünised kui ka nokk.

Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik ja aidata ainult siis, kui tegu on tõesti abitus seisundis oleva loomaga. Metsloomade (sh lindude) loodusest püüdmine ja kodus pidamine on seadusega rangelt keelatud.

Vaata juhiseid metsloomadega käitumiseks ka Nigula metsloomade taastuskeskuse koduleheküljelt http://mltk.nigula.ee/?m=4&n=5&sisu=1300.

Olulised telefoninumbrid abitu metslooma leidmisel on järgmised: päästeamet 112, keskkonnainspektsioon 1313, Nigula metsloomade taastuskeskus 445 1760, 504 5891.

Keskkonnaministeerium