Esimesel päeval tutvusime Paldiski linna ajaloo ja loodusega.
Saime teada, et linna asutas 1718. aastal merekindlusena tsaar Peeter I.
Paldiski oli kaua aega suletud, salajane linn, sest seal paiknesid endise
Nõukogude Liidu sõjaväeosad. Paigas oli ka tuumaallveelaevnike õppekeskus.
Viimane Venemaa sõjalaev lahkus Paldiskist 1994. aastal ja
nüüdseks on linn palju muutunud.
Looduse poolest on Pakri poolsaarel, kus linn asub, kõige
huvitavam pankrannik. Tegime selle all pika jalutuskäigu, mille käigus uurisime
kivimite ladestumist ja kivistisi. Ühel poisil õnnestus kohtuda nastikuga, kes
oli end kividele soojendama seadnud.
Õhtupoolikul külastasime veel Padise kloostri varemeid. Pärast
seda sõitsime ööbimiskohta – Gabriela motelli. See asus väga looduskaunis kohas
metsa sees. Võisime ümbruskonnas korjata pohli ning mustikaid, supelda meres ja
imetleda loojuvat päikest.
Teist päeva alustasime Nõva loodusradadel. Kohalik giid rääkis
meile huvitavalt sealse looduse eripärast ja õpetas meile looduses käitumist.
Põnev oli kuulda lugusid üksikute puude omapärast ja saada õpetust selle kohta,
kuidas kuulata vaikust.
Noarootsi poolsaarel saime teada, et see on kunagi olnud hoopis
saar, sest Loode-Eesti kerkib pidevalt. Viibisime Silma looduskaitsealal. Saime
teada, et Sutlepa meri on jäänukjärv, mis tekkis paarsada aastat tagasi
maakerkimise tõttu ja millel praegu ühendus merega puudub.
Nõva ümbruses on nii rannaniite, roostikke kui kadastikke.
Külastasime ka Lyckholmi mõisahoonet. Seal oli muuseum, kus võisime isegi
kangakudumist proovida. Õhtul külastasime Haapsalus poodi ja kiirustasime
seejärel Rohuküla sadamasse, et jõuda praamile. Järgneva öö veetsime juba Vormsi
saarel Norrenda puhkemajas.
Kolmas päev oli pühendatud Vormsi saarele. Hommik algas küll
vihmasajus, kuid meie sellest ei hoolinud. Teejuht oli kohalik väga laia
silmaringiga noormees, kes tegi meile huvitava ringsõidu mööda Vormsi saart.
Saarel on mitmekesine maastik: on roovälju, loopealseid,
puisniite, metsi, soid. Eriti põnev oli mererand. Ringsõit algas keskusest
Hullost. Külastasime kirikut, surnuaeda, muuseumi, vaatlesime suuri
rändrahne.
Vormsi saarel on elanud palju rootslasi ja suviti käib neid seal
ka praegusel ajal tihti. Kohanimedki on rootsipärased. Saime teada palju
huvitavat saare ajaloost ja tänapäevaelust.
Päev oli küll pingeline, kuid tuju kõigil hea. Kodudesse tagasi
jõudsime kolmanda päeva hilisõhtuks.
Selle meeldejääva sõidu organiseeris meile Valgamaa
Keskkonnateenistus eesotsas Mait Kuusikuga. Olema talle selle eest tänulikud.
Ühtlasi täname ka meiega kaasas olnud giidi Viire Vahtrat ja sõbralikku
bussijuhti.