Eestlased ja soomlased on temperamendilt sarnased – endassetõmbunud –, ning oma tunnetest ei kiputa eriti rääkima. Kui need kõik kord paisu tagant välja purskuvad, võivad tagajärjed olla ettearvamatud.
Või on Soome heaoluühiskond siiski nii turvaline ja rahulik, et nooruki hing ihkab põnevust? Paraku on relvad põhjanaabritele asjatundjate sõnul liiga kergesti kättesaadavad ning oma mustade mõtete täidesaatmine seetõttu lihtne.
Loomulikult on ka eestlased hakanud mõtlema, kuidas käituda, kui meil midagi taolist aset peaks leidma. Meiegi koolides on ju vägivallajuhtumeid esinenud, õnneks küll mitte nii drastilisi.
Miks on taoliste juhtumite toimumispaik just kool? Ilmselt seetõttu, et see on ühiskonnas kõige kaitsetum. Eestis ongi mõnedesse – eelkõige suuremates linnades asuvatesse – koolidesse juba palgatud turvamehed. Samas on mõlemad Soome koolitulistamised toimunud just väiksemates kohtades.
Koolitustel ja õppustel räägitakse, kuidas kriisiolukorras käituda, aga samuti peaks arutama, mismoodi selliseid sündmusi oleks võimalik ennetada.
Kui aga inimesed on saanud põhjaliku väljaõppe, kuidas ohuolukorras toimida, aitab see mõnikord kõige hullema ära hoida.
Otepää vineeritehases toimus sel nädalal plahvatus, misjärel süttis saepuruhoidla. Firma tegevjuht Ando Jukk sõnas, et kõik töötajad olid instrueeritud, kuidas taolises olukorras käituda ning keegi ei kaotanud pead, vaid tegutseti kiiresti. Õnnetuses sai küll üks inimene põletushaavu, kuid paanitsemine oleks kannatanute arvu võinud suurendada.
Valgamaa päästeteenistus korraldas eile õppuse Paju hooldekodus. Legendi järgi puhkes hoones tulekahju ja kõik asukad tuli evakueerida. Taolised õppused on hädavajalikud. Oluline on osata õnnetuse korral kiireid ja õigeid otsuseid langetada, aga veel olulisem endalt küsida, kas oskame taolisi juhtumeid ära hoida.
