Remonditud toas on päevavalgele toodud kirvejälgedega vanad põrandalauad, mis avamisel veel tõrvaõli järele lõhnasid. Tegevuseks on võimalik kasutada multimeedia projektorit ja skannerit.

Ettevõtmise eesmärk on Pai sõnul, et nii kohalikud kui kaugemalt tulnud külastajad saaksid siin tutvuda kohaliku vaimse pärandiga. Projektijuht esitas külastuskeskuse avamisel osalenuile palve tuua ka oma vanad fotod sinna: need võetakse arvutisse ja jäävad teistelegi vaadata. Kes soovib, võib need hiljem endale tagasi saada.

Praegu on seal oma koha leidnud sel aastal lahkunud kodu- uurija Helvi Jallai ja kunagise kolhoosi raamatupidaja Mai Haasi talletatud materjal paikkonna elu kohta.

Seinal on valdade piiridega Eesti kaart aastast 1939 ja Riidaja mõisa kaart 19. sajandi algusest. Riiulitel hakkavad silma Võrtsjärve mängude fotod ja kroonikaraamat, ekskursioonide albumid, Riidaja kooli ajalugu aastail 1944–1967, põrandal Riidaja pargi heakorrastuse projekt.

Punane minevik kogutakse kappi. Mõisa ajalugu on esialgu saksakeelses raamatus. Eestikeelne raamat on veel trükikojas. Ajalootoa sisustamine jätkub. Anne Pai loodab, et kunagi hakkavad noored giidid siin jutustama elust Riidaja-mail, ajaloohuvilised aga tegema uurimistöid.

Hoone lasi ehitada mõisaproua Gerdruta von Stryk. Mõisaarhitektuuris üsna ebatavaline puumaja valmis 1732. aastal. Hiljem on selles olnud kool ja kolhoosi kontor.

Mõnda aega seisis hoone tühjana. Augusti algusest on seal raamatukogul tänapäevastele nõuetele vastavad ruumid, nüüd siis ka ajalootuba, millest peab kujunema külastuskeskus. Maja kõigi teiste ruumide kordategemine ja neisse elu sissetoomine ootab järgmisi tegijaid.

Raamatukogu kütja-koristaja Hele Mägi meenutas huvilistega majas ringi liikudes oma kooliaega selles hoones. Anne Pai ja kultuurimaja administraator Anne Jaakson hoolitsesid aga selle eest, et päev oleks külastajaile pidupäev.