Nii kaunilt kui seekord pole Valga teatrisaalis vist Eesti Vabariigi hümn varem kõlanudki. Publiku eeslaulja oli ju ikkagi laias ilmas palju tunnustust kogunud tütarlastekoor Ellerhein.

Ei kõnepulti, ei mingeid kirjalikke tekste, ei kuulajate väsitamist arvudega, vaid kaks meest teineteise järel kesk lava mikrofoni ees, ütlemas seda, mis öelda on. Taustal suur vägi tüdrukuid kui maapealseid ingleid pikkades tumesinistes omapärase disainiga kleitides, valged õhulised kraed peal.

Ajatut õnne ja rõõmu

Kalev Härk avaldas lootust, et paljud inimesed on saanud vabariigi juubeliüritustel osaleda. Näiteks tõi Tehvandi mäelt kõlanud Valgamaa tervituse Eestimaa rahvale, Tõrva Loitsu, Puka öölaulupeo. Tänas kõiki korraldajaid, kes nii palju rahvast üritustele kokku tõid.

Kurbadest sündmustest nimetas Härk Jüri Stepanovi lahkumist, kelle tehtu on suurem, kui sõnades kirjeldada saab. Mureks pidas esinenu maailma majanduse vähikäiku.

«Aga uus Eesti on tärkamas,» pole Härgi optimism kadunud. «Külastasin juubeliaastal väikekoole, rahvamaju, külaseltse. Nägin inimesi, kes on tegusad ja õnnelikud, kelle väärtushinnanguid ei saa mõõta edetabelitega. Just sellist ajatut õnne ja rõõmu tahangi meile kõigile soovida – mitte eelarvest eelarveni ega valimistest valimisteni, vaid ikka koos oma riigi ja rahvaga.»

Vabadussõja sammas

Ivar Unt tõi juubelipidustuste lõpusirgel esile mõningaid huvitavaid sündmusi. Tema jaoks oli kõige meelierutavam Vabadussamba ümber toimuv.

«Esimese vabariigi ajal oli see teema ka väga aktuaalne, aga siis ei suudetudki seda ära lahendada,» pöördus linnapea ajalukku.

«Praegune valitsus on astunud samme, et see lõpuks ära saaks tehtud. Loomulikult tekitab see meis küsimusi, kas nii suurte rahahunnikute matmine on kohane praegu, kui iga päev haihtub maailmaturu fondides miljardeid kroone. Aga arvan, et raha on raha – seda on ja seda ei ole, aga Vabadussammas tuleb püsti panna. Ehitused käivad ja jätkuvad,» kõneles ta.

Ivar Unt andis teada, et ka Valgas liigub mõte siin olnud Vabadussõja samba taastamisest. Kohtki juba üles otsitud ja aktivistid tegelevad sellega.

EV 90 kui ilus muusika

Kontserdi «Valgel maal» sisustasid tütarlastekoor Ellerhein Tiia-Ester Loitme juhatusel ja Reval Ensemble: Neeme Punder flöödil, Aare Tammesalu tšellol ja Lea Leiten klaveril. Lisaks neile pillidele kasutati ka mitmesuguseid eksootilisi löökpille ning erinevaid flööditüüpe Euroopast ja Indiast.

Kava koosnes René Eespere laulude ja Urmas Sisaski klaveripalade arranžeeringutest. Mitu tüdrukut esines ka koorisolistina, mitu mängis rütmipille.

Reval Ensemble saatis koori ja esines instrumentaalpaladega.

Urmas Sisaski palad Tähistaeva tsüklitest «Lõunataevas», «Kassiopeia» ja «Jõulutäht Kapella» viisid kuulajad taevastele radadele seiklema. Eriti põnevaks läks siis, kui koor muusikutega liitus.

Pärast kontserti palus kava juhtinud kultuurikeskuse töötaja Tarmo Lääts kõik pidulised teatrisaali fuajeesse väikesele koosviibimisele, et sünnipäevale kohaselt lasta hea maitsta kohvil ja koogil ning vahetada muljeid.

«Kuigi vabariigi juubeliaasta hakkab lõppema, usun, et üritused ja ettevõtmised jätkuvad. Olgu need siis pereüritused, vahvad koolipeod või kaunid kontserdid ja põnevad teatrietendused Valgamaa kultuurimajades, sealhulgas ka meie majas,» olid Läätsa sõnad, millega ta saatis publiku õhtut jätkama.

Vaimustunud kuulajad

Teatrisaalist väljunud pidulistel oli kõigil eriline õnnelik sära silmis. Küsimusele, kuidas kontsert meeldis, tulid ainult positiivsed vastused.

«See muusika!» ei varjanud oma vaimustust Valga linna aukodanik Linda Markus. «Nii ilusat koorilaulu pole siin laval kuulnudki,» oli helimees Tõnu Karpovi hinnang. «Ja see instrumentaalmuusika! Vapustav! Mul tuli meelde kohtumine helilooja Urmas Sisaskiga tema tähetornis,» oli koolijuht Jelena Laul ikka veel tähistaeva helides.

«Väga ilus kontsert! Kes selle küll taipas Valka tellida?» tundis huvi Milvi Začek, kelle kõrvu oli paitanud peale laulu ka flöödimäng.

Vastuseks võib öelda, et Valga linnavalitsus allkirjastas Eesti Kontserdiga lepingu selle kontserdi saamiseks juba 2007. aasta oktoobris. Raha selleks eraldas kultuuriministeeriumi juurde moodustatud juubelikomisjon. Pidupäeva korraldasid maa- ja linnavalitsus koos.

---------------------------------------