TIINA SAARMANN

1. Noorest peast joonistasin kodus oma lõbuks. Minu vanaema oli väga hea joonistaja. Võib-olla on huvi sealt.

Keskkooli lõpetamise järel valmistusin selleks, et minna inglise keelt õppima, aga läksin hoopis Tartu laste kunstikooli eksamitele. Tahtmine joonistada oli suur. Enne seda võtsin Linda Markuse juures kihku-kähku kunstitunde. Aga mis sa kuu ajaga ikka õpid. Keskkooli baasil võeti üks õpilane vastu. Mina ei saanud sisse. Nende kunstnikehakatiste seas läks aga minu kunstihuvi veel suuremaks.

2. Siiamaani on mul meeles Rita Raave näitus Valga kultuurikeskuses, kui Enn Põldroos oli ka kohal. Need pildid tulevad tihti silme ette. Epp Maria Kokamäe maale võin kaua-kaua vaadata. Kui ma teda ennast ka näen või kuulen, tuleb tohutu rahu minusse sisse.

3. Kõige suurem tegemine minu jaoks on organiseerida Valga harrastajate kunstikursusi, millega seoses saame kõik, 10–12 inimest, kord kvartalis kokku. Õpetajaks käib Tartu Kõrgemast Kunstikoolist õlimaali õppejõud Marina Aleksejeva. Temaga on meil kogu grupiga väga hea klapp.

Iga kord püüan kutsuda kursustele mõne uue huvilise ka juurde. On tulnud neidki, kes pole kunagi maalinud ja nüüd on nende tööd juba näitusel üleval. Minu arvates on igas inimeses kunstnik peidus, oleks vaid julgust oma võimeid proovida.

Tahan, et võimalikult palju inimesi saaks tunda, kui mõnus on värvidega töötada ja millise elamuse see annab.

Kodus teen klaasvitraaži ja koon kaltsuvaipu kangastelgedel. Maalin stuudios, kuna tunnen, et kambas arenen paremini. Nii arvab meist igaüks.

4. Kui tuleb idee, valmib mul teos peas. See kestab isegi paar kuud. Käin sellega ringi, kuni ükskord võtan kätte ja teen ära. Vaatan kõike ümberringi pilguga, kuidas seda maalida, mis värvid peaks segama. Kui näen ajalehes huvitavat fotot, mõtlen, kas suudaksin seda maalida.

5. Võib-olla pastelli saksofonimängijast («Black blues»). Mind vaevas mõte, kas suudan mustale taustale musta mehe mängima maalida. Suutsin. Viis tundi kulus. Lõpus olin väga õnnelik, õhetasin näost, kardan, et mul oli temperatuur ka üleval.

6. Ega minu tööde kohta polegi eriti arvamust avaldatud. Mulle on tähtis, et ise saan rahul olla. Valmis tööd näitan küll kohe abikaasale, aga ta ei reageeri eriti emotsionaalselt. Saksofonimängijat vaadates aga ütles küll, et ta ei saa aru, kuidas niisugust asja saab üldse joonistada. See tähelepanu oli mulle väga oluline.

7. Kuigi ma sel hooajal kultuurikeskuses ringijuht ei ole, on minu kunstitööpõld lai. Novembri lõpus korraldan stuudioga kahepäevase maalikursuse, kus teeme miniatuurseid pilte kingitusteks. Jaanuaris maalime kursuslastega kaks päeva ühes talus. Oleks vaid lumi maas!

Üks kursus tuleb kindlasti mais. Meie grupp tahab juba tihedamini koos käia, kas või kord kuus. Augustis tuleb jälle kunstilaager. Järgmisel sügisel tahan isikunäituse korraldada, teen selleks ettevalmistusi.

8. Soojal maal mere ääres ja mägede vahel. Mägesid võin tundide viisi lihtsalt vaadata. Mõttes olen neid palju maalinud, aga paberile pole veel julgenud panna, nii võimsad on nad.

9. Lilled tähendavad sooja südant ja rõõmu. Nad on ilusad igal ajal ja igas kohas. Maalimise koha pealt võin öelda, et roosi pole julgenud ette võtta. See on minu jaoks lill, millega ei tohi küll nii-öelda puusse panna.

10. Ma ei ole Kerstiga palju kohtunud, kuid nii palju, kui olen, on ta jätnud sooja, armsa, sõbraliku, siira inimese mulje. Loomult on ta vaikne, kuid teeb siin majas (kultuurikeskuses – H. K.) nii palju. Ringidega on tal kindlasti raske. Seda tööd teed ju kakskümmend neli tundi ööpäevas. Tean seda omast käest, et kogu aeg tuleb elada mõttega – mida ma järgmine kord lastega teen.

KERSTI KRUŠKA

1. Mulle meeldis juba väiksena käsitöö- ja kunstitund. Kui ülikoolis bioloogiat õppisin, polnud aastaid aega sellega tegelda. Pärast lõpetamist alustasin uuesti. Olen käinud palju kursustel Tartu rahvaülikoolis, õppinud raamatutest, saanud internetist palju infot. Mulle meeldib ka väga käsitöö – kudumine ja heegeldamine.

2. Üle kõige meeldib mulle Leonardo da Vinci «Mona Lisa». Vaatasin seda Pariisi Louvre´i kunstimuuseumis poolteist tundi. See oli tõesti fantastiline.

Vincent van Goghi teoseid olen näinud Hollandis temanimelises muuseumis ja rahvusmuuseumis. Arhitektuurist meeldivad mulle hispaania arhitekti ja rakenduskunstniku, Barcelona kiriku Sagrada Familia autori Antonio Gaudi väga ilusad majad.

3. Ise teen igasuguseid asju, mida saab praktiliselt kasutada, näiteks vitraaže, vildikangaid, lilleseadeid; pliiatsijoonistusi ka, aga vähem. Lastega teen vildist loomakesi, vitraaži, lilleseadeid. Näidistööd valmistan neile igaks tunniks ette. Vitraaži joonised teen ka ise, mõned lapsed teevad ka.

Lilleseadet olen neli aastat õppinud, kaks lillekooli lõpetanud. Kuna osa lapsi käib ringis juba kolmandat või neljandat aastat ja kauemgi, olen püüdnud anda igas tunnis erineva töö, vaid traditsioonilised asjad, nagu jõulupärjad ja -puukesed korduvad.

4. Idee tekib lihtsalt mingil hetkel. Ideid saab raamatutest, reisidelt (muuseumid, lossid, teiste kunstnike tööd). Mõnikord lihtsalt istun ja mõtlen, tuleb mingi sähvatus ja ongi kõik. Kui midagi on vaja välja mõelda, siis tuleb seda teha. Kõige parem idee tuleb aga äkki, ilma kohustuseta.

5. Mõned vitraažijoonised ja kangad, kas või see, millest mul see mantel seljas. Iga töö tegemiseks peab tuju olema. Kui mul on paha või ei taha, siis üldiselt ma ei võta tööd ette. Kui mõni laps ringis ka ütleb, et ei viitsi või ei jõua või ei taha teha, siis ütlen alati, et jätku pooleli, mingu koju, ärgu rikkugu oma tööd ära.

6. Eks ikka vahest lähedaste ja mõne minu poolt hinnatud professionaalse kunstniku arvamus. Kui mulle juba kodus öeldakse, et see asi ei kõlba kuhugi, ega ma seda siis näitusele pane.

7. Teen kõiki neid asju edasi. Oleneb ka sellest, kuidas keegi miskit tellib. Isiklik suurem plaan on oma majja vitraažuksed teha. Seal on üle kümne ukse, nii et see on suur töö.

Oma ringi lastega osalen kultuurikeskuse kunstiringide jõulu- ja kevadnäitusel. Järgmine lilleseadevõistlus tuleb 8. mail. Jaanuari lõpust tahan hakata õpetama ka täiskasvanutele vitraaži ja vildikangaste valmistamist, võib-olla ka lilleseadet, kui see neile meeldib. Mul on kahju, et keskkooliõpilased ei osale. Nemad võiksid ju ka midagi teha, eriti seda, mida väiksemad ei jõua.

8. Rabas. Kindlasti põhjusel, et olen rabasid bioloogina uurinud, teinud neist seal töid. Minu meelest nii fantastilist asja nagu raba ei ole rohkem olemas. Ma mõtlen raba all seda kõrgsood, kus on laukad ja mättad, väikesed rabamännid. Kõik see värvikirevus ja väga puhas õhk meeldib mulle tohutult. Sinna minnes tuleb sellest õhust ja vaikusest lausa unisus peale.

9. Kuna olen botaanik-bioloog, seostuvad minul lilled eelkõige erialaga ja see on pool minu elu. Olen nendega tegelnud, neid õppinud. Kodus kasvatan neid. Mul on toataimed – hästi palju kaktuseid – ja väga suur kiviktaimla. Ükskord proovisin seal taimi lugeda, kuuesaja peal läks segamini. Aga ikka tahaks veel juurde ja vahetan tuttavatega.

Kunstis meeldivad mulle lillornamendid. Kasutan neid suhteliselt palju. Mulle üldse meeldivad taimed ja loomad. Neist saab ka inspiratsiooni.

10. Tiina on jätnud väga hea mulje. Ta on väga aktiivne, võtab kõigest kohe kinni, juba oskab, ideed aina tulevad. Tegeleb igasuguste asjadega. Kõike on ka juurde õppinud. Tal on väga ilusad vitraažid ja maalid. Mulle tema tööd meeldivad. Ka lastele ta meeldis.