Valgamaa partnerluskogu on loonud suhted Lätimaa Balvi rajooni partnerluskoguga. Suve hakul käis Valgamaa partnerluskogu külas Lätimaal. Oktoobris tulid lätlased vastukülaskäigule.
Tsirguliinas tutvustas Marek Mekk avatud noortekeskust TANK. Muuhulgas rääkis Mekk, et noortekeskusest on tuule tiibadesse saanud mitmed õpilasfirmad. Selgus, et Lätimaal Balvi kandis õpilasfirmasid siiani loodud pole.
Kuigatsis pakuti lõunanaabritele nauditavat vaatemängu. Kui sealse Külamaja seltsingu liige Õnne Paimre oli seltsi tegemistest ülevaate andnud, järgnes line-tantsugrupi Rote Hosenbodeni etteaste.
Paluperas uudistati hiljaaegu valminud pritsikuuri, mis tegutseb külamajana. Saabujaid tervitasid vallavanem Terje Korss ja pritsikuuri peremees Kalev Lõhmus. Viimasel ajal on Palupera kuulsust kogunud kepikõnni propageerijana. Seda pisikut levitas Korss ka lätlastele, kellele kepikõnd oli tundmata harrastus.
Lüllemäel võõrustas lõunanaabreid rahvamaja juht Ene Kaas. Seal tuli külalistel Kaasi näpunäidete järgi valmis teha krakeertehnikas tassid. Koostöövõimalustest saadi ülevaade Hummuli vallas asuvas Järvesilma külalistemajas toimunud ümarlaual.
Läti delegatsiooni juht Ilona Džigure sõnul jäid neile Valgamaalt meelde head teed, õdus külalistemaja, suurepärane toit ja sõbralikud naeratavad inimesed. "Te oskate väärtustada oma looduskeskkonda – kasutate ökoloogilisi materjale, sorteerite prügi, harrastate looduses matkamist," tõi ta välja oma positiivsed reisimuljed.
Valgamaa partnerluskogu strateegia ekspert Ivika Nõgel, miks on ühendus loonud suhted lätlastega?
"Valgamaa partnerluskogu kui piirkonda arendav kogu peab koostööd tegema teiste aladega, sest ilma võrdluseta pole võimalik areneda. Tuleb õppida teiste ideedest, edust, vigadest. Kuna lätlased on meie naabrid, siis nendega on lihtsaim koostööd teha.
Balvi piirkonna (100 km Valgast) valisime seetõttu, et sarnaselt Valgamaaga loodi ka seal Briti rahaga aastatel 2001–2003 partnerluskogu, mis koosneb samuti omavalitsuste, ettevõtjate ja mittetulundussektori esindajatest. Seetõttu on neil sarnased kogemused partnerluse programmi ajast."
Milliseid tulemusi on külaskäigud andnud?
"Kuigi Valga piirkond tundub olevat natuke majanduslikult edasijõudnum kui Balvi, avastasime, et neil on inimeste endi algatusel loodud huvitavaid kohti. Peaks kaasa aitama sellele, et ka Valgamaal tekiksid külades fantaasiarikkad kohad, olgu need siis väiksed vabaõhumuuseumid, eripärane haljastus või pilkupüüdvad sildid.
Mõistagi ei saa koostöö jääda pelgalt külastuskäikude tasandile. Esimesed kaks visiiti olid selleks, et teineteisega tutvuda ja otsida ühiseid kokkupuutepunkte. Järgmiseks kavatseme määratleda ühised koostööprojektid.
Kindlasti soovime teha koostööd külaarengu valdkonnas maanoorte organisatsioonide vahel. Hetkel on probleemiks see, et pole sobivat rahastusallikat."
Kuuldavasti toetab Euroopa Liit riikidevahelisi koostööprojekte?
"Euroraha perspektiiv on järgmise aasta teises pooles, kui avanevad uued Interregi programmi rahad. Sinnani tuleb edasi mõelda, ideesid vahetada ja koostöö püsiv hoida. Järgmisel aastal kavatseme ühisprojektideni jõuda.
Valgamaa partnerluskogu ei piirdu koostöö osas Lätiga. Kindlasti jätkatakse koostööd Kagu-Eesti piires ning otsitakse uusi kontakte mujalt Eestist. Pealegi otsime partnereid vanast Euroopast. Kavas on alustada koostööd Soome ja Rootsi tegevuspiirkondadega."
Valgamaa partnerluskogu võõrustas lätlasi. Lõunanaabritele näidati objekte, mis on hiljaaegu leidnud rahastamist kohaliku omaalgatuse programmi raames. Samal ajal otsiti lähtekohti koostööks tulevikus.
Vanemad uudised