Et nii huvitavat teemat ei saa ometi kuulamata jätta, läks kohale ka ajalehe Valgamaalane reporter.

Otepää kultuurimaja saali kogunes enam kui sada inimest. Nende ees olid Jaanus Raidal, Kristjan Rõivassepp ja valla finantsnõunik Ülle Veeroja.

Kristjan Rõivassepp andis esmalt ülevaate, mis vallas tehtud ja mis plaanis. Esmalt rääkis, palju on valla teid ja tänavaid remonditud.

Seejärel teatas ta, et käib projekti ettevalmistamine Otepää gümnaasiumi vana õppekorpuse rekonstrueerimiseks. Seal on vaja välja vahetada küte, kanalisatsioon, ventilatsioon, remontida klassiruumid. Kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste (KOIT) kavast on eelotsuse kohaselt võimalik saada 22 miljonit.

Ettevalmistused käivad Rõivassepa sõnul ka kultuurimaja rekonstrueerimiseks. Idee on teha maja multifunktsionaalseks, sest valitseb suur ruumipuudus. Samuti on ettevalmistamisel projekt, mille käigus paigaldatakse kirikule valgustus ja rekonstrueeritakse piirdemüür. Ümberehitamisel on keskasula katlamaja, kus kohal on uus õliküttel ja tulemas hakkpuidul katel.

Lõpuks rääkis vallavanema asendaja, et vald osaleb hajaasustuse veeprogrammis, 15 soovijast rahuldati sellel aastal kümne taotlused. Huvilisi on veelgi, kuid kõik ei saanud õigeaegselt oma dokumentatsiooni korda.

Küsimused

Pärast lühikest ülevaadet oli võimalus küsida. Selgus, et ühel vallaelanikul on juba pikemat aega probleem naabriga, kes paneb tõkkepuu ette ega lase tal teed kasutada. See oli vallajuhtidel teada ja lubati proovida naabreid lepitada.

Öeldi, et põlenud vana vallamaja, mis asub Pilkuse külas, tundub sealsetele elanikele ohtlikuna. Vallavanema asendaja ütles vastuseks, et tuleva aasta eelarvesse kirjutatakse selle lammutamise raha sisse.

Tulid esimesed nõudmised – olgu koosolekul protokollija ja juhataja. Jaanus Raidal, kes koosolekut juhatas ütles, et kirja panevad kõik Kristjan Rõivassepp ja tema ise.

Küsiti, kelle asi on teeääred võsast puhtad hoida, et talvel saaks lund lükata. Selgus, et eks ikka maavaldaja asi. Vald on lumekoristamise ettevõtte leidmiseks korraldanud riigihanke, mille võitis OÜ Valga Teed.

Tehti ettepanek, et vald ostaks koos teiste piirkonna valdadega tänavakoristusmasina, et sagedamini linna tänavaid koristada. Kristjan Rõivassepp vastas, et kevadel ja sügisel puhastatakse tänavad Tartust renditava masinaga. Oma masina ostmine oleks vallale ebaotstarbekas, sest maapiirkonnale pole seda vaja.

Selle vastuse ajal ilmus saali riigikogulane Heimar Lenk, kes läks esimese pinki.

Jagati nõuandeid

Tehti ettepanek, et koolilapsed võiks lehti koristama kutsuda, Otepää lihatööstus lubas tasuta suppigi pakkuda. Mõte oli vallajuhtidele meeltmööda, kuid laste tööle rakendamisega on lugu nii, et keegi ei saa neid keelata ega sundida.

Valla taludest on sel aastal varastatud muruniidukeid ja tööriistu. Sooviti turvalisust. Politseiniku nõuanne kõlas, et hoidke oma vara paremini. Varastajate skeem on lihtne – nähes niidetud muru ja lukustatud ust, uuritakse, kas pole kuskil nurga taga niidukeid või muid riistu. Nii kõndis politsei kaks kilomeetrit mööda porist metsateed muruniiduki lohistamise jälgedes ja sai selle ka kätte.

Üks mureallikas oli poolelijäänud hoone, mis seisab häbiplekina kenasti korrastatud linnaosas. Siis veel see, et varahommikul kella viie ajal käiakse gümnaasiumi spordiväljakul koeri jalutamas ja omanikud ei korista maha jäänud hunnikuid.

Koleda kohana tõsteti esile kultuurimaja vastas olevat pooleliolevat ehitist, endise kaubamaja plats on olnud kaua tühi. Samas kiideti «lilleneiut», kes linna lillekastid ja peenrad ilusti korda teinud ja hooldab.

Rõivassepp vastas, et vald saab räämas kruntide omanikele teha ettekirjutusi senisest nobedamalt. Kuigi struktuuris on munitsipaalpolitseiniku koht, on see täitmata, endine läks vallavalitsuses vabanenud heakorraspetsialisti kohale.

Kired pääsesid valla

Siitmaalt edasi läks «õhu» väljalaskmiseks, mida senini suudeti «pallis» hoida. Päriti, miks umbusaldati endist vallavanemat Aivar Pärlit, kellega olevat rahval olnud võimalik kas või 24 tundi ööpäevas rääkida. Anti vallavanema asendajale üle kirju ja mõni loeti üleandja poolt ka ette. Kired lõid lõkkele. Lausa sõimu osaliseks sai Jaanus Raidal, keda peeti ülejooksikuks ühest erakonnast teise.

«Otepää rahvas tahab Pärlit tagasi,» hüüti mitmest suust. Volikogu mitme liikme kohta öeldi väga ränki sõnu.

«Jaanus Raidal, sinu hääl on otsustav. Me ei taha siia ärastajat – härra Mälbergi Räpinast,» hüüdsid teadjamad inimesed.

«Kelle idee on väljaspoolt Otepääd vallavanemat otsida? Kas hääletate selle poolt, et saaks Pärli tagasi?» küsiti Raidalilt otse. Raidal vastas, et asendamatuid inimesi pole.

Ebahuvitavad rahaasjad

Edasi võttis rahva rahustamiseks sõna finantsnõunik Ülle Veeroja. Paraku jäi mulje, et valla rahaasjad ei huvita kedagi – talle küsimusi ei esitatud. Ilmselt läksid tühja ka Kristjan Rõivassepa juba koosoleku alguses lausutud sõnad, kui ta rääkis vallas tehtust ja tehtavast, sest äkki tõusis keegi püsti ja tuletas meelde, et pidime rääkima valla arengust.

Rahunemismärke siiski ei ilmnenud ja keegi lubas koguni Putini juurde asju klaarima minna. Rahva seast sai ta aga vastuseks laused: «Mine Toompeale ja nõua seal!» või «Miks sa ära põgenesid oma külast, kui nüüd on halb?»

Sellele ägedusehoole pani rahvas ise veto, öeldes, et ärgu mindagu omavahel tülli!

Lausa tormilise aplausi teenis ära Kristjan Rõivassepp, kui tema kohta kiidusõnu lausuti.

Taheti, et jõusaali oleks vaba sissepääs, sest noorukite kambad kihutavad õhtuti, gaas põhjas, sõidukitega suure plärina saatel sõidu- ja isegi kõnniteedel. Arvati, et neil ei ole raha jõusaali minna. Kustkohast saavad raha sõidukite ja kütuse ostmiseks – see probleem üles ei kerkinud.

Mõistlik oli välja öeldud mure Neitsijärve kinnikasvamise kohta. Leiti, et kui see jätkub, võib sama oht tabada ka Pühajärve. Vastati, et selle küsimusega on looduspark tegelnud, see on ökoloogiline probleem ja lahenduse peavad leidma spetsialistid.

Edasi pöörasid inimesed taas vallavanema teemale ja kõlas nõudmine, et Raidal aitaks Pärli taas vallavanemaks. «Jaanus, sinu käes on Otepää saatus!» korrati juba mitmendat korda, kuigi paistis, et see oli väikese grupi nõudmine, sest suurem osa osalenuist oli vait. Aga võib-olla oli vaikimine nõusoleku märk.

Kui Kristjan Rõivassepp oli lõppsõna öelnud, astus üles Heimar Lenk, kes esialgu nostalgitses seoses oma lapsepõlve mälestustega, mis olid Otepääga seotud. Siis andis teada, et Eesti on raskes majanduslikus ja poliitilises kriisis, Eesti riik on tühjaks varastatud.

Pärast sellist kommentaari polnud enam kellelgi isu suures ringis vaielda, jäädi vaid väikestes gruppides edasi vestlema. Ühed lahkusid rahulolevatena, teistele jäi ikka ägedushoog sisse.