Eesti laste hulgas on moodi läinud ka vesipiibu tõmbamine, ühtlasi on suurenenud kanepi populaarsus. Ajaleht Valgamaalane kutsuski loetletud põhjustel kokku koolidirektorid, tervisespetsialistid ja noosootöötaja, et laste suitsetamise teemal arutleda.

Paljude jaoks on võõrastav fakt see, et suitsuprii klassi võistlusega alustatakse juba 4. klassis. Kahjuks aga nii see on ja nagu ümarlauavestluses selgus, leidub Valgamaa koolides suitsetajaid ka juba teise klassi õpilaste hulgas.

Koos jõuti tõdemuseni, et kõik saab alguse siiski kodust. Lapsed järgivad eeskuju, eriti vanemate ja sõprade oma. Kui kodust pole vastavat kasvatust kaasa antud, on seda raske teha koolilgi. Sageli on lastele nõuandjad ise suitsetajad ja seega ei võeta ju sellist nõu üldse tõena. Kurb ongi see, et suitsetavat eeskuju kohtab laps liiga sageli.

Ümarlauavestlusel käidi välja mitmeid ideid, mida võiks rakendada. Kõige olulisemaks pidasid ümarlaua vestlusel osalejad mõjutamist isikliku eeskuju kaudu. Teiseks seda, et suitsetamine peaks muutuma üleüldiseks tabuks ehk levitada tuleb mõtteviisi, et see pole popp.

Siinkohal on tervitatav Valga põhikooli direktori Tarmo Posti idee teha mittesuitsetavate lastega leping, mis põhineb aususel. Mittesuitsetajad kannavad selles koolis käevõru, kuhu kirjutatud «Mina ei suitseta».

Ühe variandina mainiti veel kooliuste sulgemist. Arvati ka, et mõjuda võiks šokiravi – näidata filmi, kui laastavalt suitsetamine võib organismile mõjuda. Lisaks arvati, et võiks korraldada lastele kohtumisi arstiga.

Selge on see, et antud probleemiga tuleb tegeleda. Me ei saa peita jaanalinnu kombel pead liiva alla ega arvata, et probleemi ei ole. Kui sellest rääkida ja selles suunas samme astuda, võib tasapisi suitsetamise populaarsus kahanema hakata.