Soojuspumpade müügisalong asub vanas kõrtsihoones Tõrva keskplatsi ääres. Ettevõtte direktori Priit Pärna sõnul oli selle avamise põhjuseks Lõuna-Eestist tulevate hinnapäringute kasv. «Mõistlik oli tulla klientidele lähemale ja pakkuda teenust kohapeal,» rääkis ta. Täiesti juhuslikult leidusid linnas sobivad inimesed, kes olid valmis asja käima lükkama.

ABC Kliima pakub kliimasüsteemide terviklahendusi. Firma tegevusalade seas on põrandakütte, ventilatsiooni, erinevat liiki soojuspumpade, keskustolmuimejate, kodukliimasse mõeldud õhuniisutite, -kuivatite, -ionisaatorite ja -puhastite müük ning paigaldus.

Ettevõte paigaldas möödunud aastal üle Eesti ligikaudu 2500 küttelahendust. Juhi sõnul on aastate jooksul Lõuna-Eestisse paigaldatud paarsada süsteemi ja nüüd prognoositakse mitmekordset kasvu. «See loeb kliendile palju, et ta saab tulla kohapeale, katsuda ja vaadata, millega tegu,» on Pärn kindel. Tähtsaks peab ta ka võimalust, et inimesed saavad juba paigaldatud seadmetega tutvuda.

Tõrva müügisalongis on tööl kolm inimest, kellest kaks käivad objektidel seadmeid paigaldamas. Mehed on saanud kolmekuulise koolituse. Kui tekib vajadus, tuleb Tallinnast inimesi appi. Ühe soojuspumba paigaldamine võtab aega umbes ühe tööpäeva.

ABC Kliima esindaja sõnul tuli otsus esindus avada suuremate kõhklusteta ja mõte õnnestus realiseerida kiirelt. «Poisid on kohapeal juba üsna mitu seadet paika pannud,» on Pärn asjade arenguga rahul. «Näiteks Ida-Virumaal ei ole pooltki nii hästi läinud.»

Tõrva salongi müügipiirkonnaks on Valgamaa. ABC Kliima lähimad esindused asuvad Tartus ja Viljandis. Võimalik, et Valgas on firmal tulevikus suurem müügipind ja Tõrva jääb väiksem esindus. Praegu käivad kalkuleerimistööd. Oluline on ruumide kvaliteet ja selle suhe nõutava hinnaga. Samuti peavad firmajuhid oluliseks klientide huve.

Priit Pärn nimetab soojuspumpa säästlikuks kütteviisiks, mis on mugavuselt samas klassis kui elektriküte. Mehe sõnul on tänapäevased soojuspumbad elektriküttest garanteeritult 50 protsenti odavamad. Parimal juhul võib vahe olla 70 protsenti. Lisaks kütmisele saab suvel nende abil ruume jahutada. Tavalise konditsioneeriga võrreldes on seade 40 protsenti säästlikum.

Ettevõtte poolt pakutav õhksoojuspumba lahendus 150–200 ruutmeetrisele majale maksab 20 000–45 000 krooni. Oma rolli mängivad hinna määramisel maja eripärad, näiteks soojapidavus ja see, mitu korrust sellel on. Ettevõtte töötajad käivad objektil vaatamas, kuhu ja milline seade sobib.

Paigaldusmehe nõuanne, kliendi soov ja tehnilise lahenduse võimalus on ettevõtte direktori sõnul kolm faktorit, millest sõltub paigaldamise koht.

ABC Kliima majanduse jahtumist ei karda. Ettevõtte direktori sõnul ei ole neil ühtegi märki, et hakkaks halvemini minema. Jaanuarikuus ollakse näiteks kindlalt müügiplaanidest ees. «Meil ei jahtu midagi, ainult soojendame,» ütleb Priit Pärn. «Pakun, et soojuspumpasid ostetakse, sest need toovad inimestele konkreetseid sääste.»

Soojuspumbad on Eestis suhteliselt uus nähtus. ABC Kliima esindaja sõnul oli alguses inimeste eelarvamusi raske murda. «Meil olid seadme ümber külmakastid, et näidata klientidele, kuidas on võimalik külmast õhust sooja pumbata,» meenutab Pärn.

Miinusmärk kraadi ees on tema sõnul suhteline. Soojust on õhus Celsiuse järgi miinus 283 kraadini. Vastava tehnoloogiaga saab selle kätte.

Soojuspump võib võtta soojust nii maast kui õhust. Maasoojuspump eeldab, et iga köetava pinna ruutmeetri kohta oleks kaevatud maasse kaks meetrit torusid.

Seade töötab elektriga, mille katkestuse korral tuleb kasutada lisaküttevõimalust. Ahju või kaminat kõrvale küttes reguleerib soojuspump ennast automaatselt väiksemale töörežiimile ja on nii ökonoomsem.

Sellel aastal tahab ABC Kliima Valgamaale paigaldada vähemalt sada soojuspumpa. «Hea oleks, kui saaks ka mõned suuremad hooned, kuhu läheb kümnekaupa,» räägib ettevõtte direktor Priit Pärn.

«Valgamaal meil momendil konkurente ei ole. Tartus on 7–8 firmat, Tallinnas umbes 50,» tutvustab mees turuseisu.