Kuigi tegemist ei ole narkootikumiga, kehtivad noortele mokatubaka tarvitamisel tavalise tubakaga sarnased piirangud. Paraku on noorsportlaste seas levinud müüt, et huuletubakas aitab pärast treeningut lihaseid lõdvestada.

Levinud ka Valgamaa kooliõpilaste hulgas

Lõuna politseiprefektuuri korrakaitse- ja preventsioonitalituse juhtivkonstaabli Linda Oksa sõnul oli huuletubakas neli aastat tagasi levinud Otepää gümnaasiumis, kuhu selle tõid sisse just sportlased. Ka eelmisel aastal oli Oksa sõnul seal kandis – Pühajärvel võimalik leida tühje huuletubaka pakendeid.

Samuti on aine tema väitel levinud Valga linna koolide õpilaste hulgas.

Valga gümnaasiumi direktor Raimond Luts ei tea, et huuletubakat koolis kasutataks. «Pöörame tähelepanu tuntud pahedele – suitsetamisele ja alkoholi tarbimisele,» ütles ta. «Huuletubaka tarbimisega me kokku ei ole puutunud.»

Otepää gümnaasiumi direktor Aivo Meema sama väita ei saa. Tema sõnul on tarbimise jälgi koolis näha hooti. «Kui keegi tuleb huuletubakat müüvatest riikidest, siis tuuakse teistele ka,» rääkis Meema. «Peab ütlema, et tihti toovad seda sportlased, kes käivad võistlemas välisriikides.»

Koolijuhi sõnul on snusi tarbimise jälgi näha, kui kasutatud aine kuhugi välja on sülitatud. Alati ei taba tarvitajad Meema väitel ka prügikasti, sedasi jäägid pedagoogilise personali silme alla satuvadki. «Sellel ainel ei ole lõhna, erinevalt sigaretist, nii et alati ei märka tarvitajat. Iseloomulik muhk huule all annab aimu, et midagi tarbitakse.»

Direktori sõnul oli Otepääl 2006. aastal ka tõsisem juhtum, kui õpilased organiseerisid suisa snusi müügivõrgu. «Olid nn maaletoojad ja diilerid, kes koolis snusi müüsid,» tunnistas Meema. «Asja ilmsikstulekul võtsime teemat väga tõsiselt. Kõik asjaga seotud õpilased said käskkirjad, müüjatest teatasime politseile.»

Huuletubaka tarbimise toetajad on välja käinud mõtte, et snus on kordades ohutum kui tavaline suitsetamine. Arstid ei ole seda väidet kinnitanud, kuid on möönnud, et suitsetamine on ohtlikum kui mokatubaka tarbimine. Snusi tarbimist on iseloomustatud ka kui suitsust loobumise võimalust. Paraku on ainest endast hiljem pea sama raske lahti saada.

1985. aastal leidis World Health Organization (WHO), et tänu sigarettidest suuremale nikotiinisisaldusele võib huuletubakas põhjustada suuõõne vähkkasvajat. Seetõttu kehtestati 1992. aastal mokatubaka müügikeeld Euroopa Liidu piires. Täna on snusi ametlikult lubatud müüa Rootsis, Norras ja Taanis.

Lisaks Euroopale on ta levinud ka Venemaale, Lõuna-Aafrika Vabariiki ja Põhja-Ameerikasse. Müügipiirkondadeks on ka tax-free tsoonid nagu Rootsi ja Eesti vahel seilavad reisilaevad.

Snusi ajalugu ise ulatub sajandite taha. Esmased teated selle tarvitamise kohta Rootsi aladel pärinevad 17. sajandist. 18. sajandil kasutas snusi vaid Rootsi kõrgklass. Nende kaudu arenes välja ka selle kasutamise traditsioon riigis. 19. sajandi alguseks oli snusist saanud seal nn vaese mehe luksusasi.

Tarvitamisel on tänaseni säilinud traditsiooniline meetod ehk puru kasutamine. Näppude vahel rullitakse paraja suurusega kuul, mis asetatakse ülahuule alla. Noorte seas on levinud patjade kasutamine, mis asetatakse samuti sinna. Spetsiaalsed väiksemõõdulised padjad on välja töötatud ka naiste tarvis.

Eestis pole ainet kunagi tohtinud müüa

Eestis hakkas snus levima pärast taasiseseisvumist, kui elavnes kontakt Eesti ja Rootsi vahel. Pikka aega oli ainet võimalik osta ka Soome sõitvatelt laevadelt, kuid tänaseks on seal müük lõpetatud.

Spordiringkondades levib mokatubakas tänu oma väidetavalt vähem tervist laastavale toimele kui seda on suitsetamine. Näiteks on paljud Skandinaavia suusakoondislased antud tubakatoodet suure tõenäosusega tarbinud.

Eestis pole ainet tohtinud kunagi müüa – eriti veel täna, kui kuulume Euroopa Liitu. Snus on Eestis viimastel kümnenditel liikunud käest kätte. Mitmetes ringkondades on see Rootsis käijate seas pea kohustuslikuks ostuks.

Seadus lubab füüsilistel isikutel reisijana huuletubakat Eestisse kaasa tuua oma tarbeks ja mittekaubanduslikus koguses. Sellisel juhul ei ole tegemist käitlemisega. Kindlat piiri omatarbe ja kaubandusliku koguse vahel ei ole aga sätestatud.

------------------------------------------------