Lisaks pidustustel osalemisele külastasid valgamaalased mitmeid kohalikke asutusi ja ettevõtteid ning kohtusid kohaliku omavalitsuse juhtidega. Osaleti minevikuhõngulisel postitempliüritusel Hauho rahvamajas.

Ühiselt viibiti jumalateenistusel iidses Hauho kirikus, kus lisaks kohalikule pastorile sai sõna ka Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting. Muusikaliselt ilmestas jumalateenistust Sillervo.

Väga kasulik ja silmaringi laiendav oli helmelaste sõnul sissepõige Hauho valla looduskauneimatesse paikadesse ning ekskursioon Helsingis.

Kohtumisel Hauho omavalitsuse juhtidega tuli jutuks, et nii nagu millalgi Tõrva piirkonna omavalitsustel, on hauholastelgi juba 2009. aasta 1. jaanuaril ees ühinemine kuue ümberkaudse omavalitsusega. Tekib suur, 65 000 elanikuga omavalitsus.

On, millest õppida

Esimene asutus, millega tutvuti, oli Hauho 9klassiline kool. Sealt saadud muljete põhjal veendusid külalised, et Soomes on oma riigi ja rahva tulevik esmatähtis. Ka kooli direktor rõhutas, et riigis väärtustatakse haridust: koolimaju kaasajastatakse pidevalt, õpetajatele on aga tagatud võimalused pidevaks enesetäiendamiseks, samuti vääriline palk.

Võõrustajad tõestasid Helme vallast saabunud külalistele, et Soomes on väga palju losse, mis täiesti korda tehtud ja turismi- ning toitlustusettevõtetena kasutusse võetud. Soome talud aga paistavad silma oma stiilsete ehitiste, heakorra ja maitsekalt kujundatud koduümbrusega.

Suurt hoolt kantakse Soomes vanurite eest. Õnnestus käia ühes erahooldekodus ja näha sealseid elanikke ning interjööri. Märkamatuks ei jäänud sealse asutuse piinlik puhtus, kord ning soe suhtumine igasse vanainimesesse.

Rahast rääkides selgus, et vastavalt seadusele peab vanuril oma pensionist 20% kätte jääma. Ülejäänu läheb hooldekodus elamise maksuks. Kuna see teenus on aga väga kallis, tasub puudujääva osa riik.

Puiduhake tagab kokkuhoiu

Üks külaskäigu olulisimaid ettevõtmisi oli tutvumine kohalike ettevõtetega. Pikemalt viibiti sealses puidutöökojas, mida tutvustas ettevõtte omanik Veikko Tuominen.

Alustanud soojatootmisest rääkis firmaomanik, et ehitas vedelküttel töötava katlamaja ümber puiduhakkele – kokkuhoid on tohutu. Varasema saja tuhande euro asemel kulub nüüd hoonete kütmisele vaid 15 000 eurot aastas.

«Puiduhaket saab meil hõlpsalt ja odavalt,» märkis Tuominen. «Metsades võetakse kõik kännud ka maa seest välja ja korjatakse kogu jäätpuit kokku ning tehakse hakkeks. Sellest puudust ei tule.»

Tuominenil on perefirma. Tööl on kaheksa inimest. Toodetakse köögimööblit, kaubanduskeskuste, kirikute ning kabinettide sisustust ja muud taolist.

«Tööd on palju ja tempo kõrge,» selgitas Tuominen. «Praegu täidame juba 2009. aasta tellimusi.» Ühtlasi lisas kõneleja, et Hauho vallas on suisa kümme taolist puiduettevõtet. Märkimisväärne on aga see, et kõik need firmad on spetsialiseerunud mingisugustele toodetele või tooteliikidele ja teevad omavahel pidevat koostööd.

See tähendab, et ükski ettevõte ei pea valmistama tellitud suurt asja või eset otsast lõpuni, vaid üksnes selles ulatuses, mis talle võimetekohane. Ülejäänud detailid tellitakse aga koostööpartneritelt. Kõikidel ümberkaudsete töökodade omanikel pole tarvis seadmeid soetada ega mõttetuid kulutusi teha.

Head töötingimused

Soome ettevõtetes ringi liikudes hakkasid silma puhtus, kord, süsteemipärasus, kaasaegsed töötingimused, firma omanike inimlik suhtumine oma töötajatesse ning jäägitu usk ja kiindumus oma tegemistesse.

Hauhol on neli sõprusvalda, kõige kaugem nendest Tansaanias. Kindlustamaks sidemeid kõikide sõprusomavalitsustega, paigaldati juubeliaktuse eel Hauho kultuurimaja vahetusse lähedusse teeviit, mis näitab suunda ja kaugusi koostöös olevate omavalitsusteni.

------------------------------