«Peale kaupluse on Sooru rahvamaja ainuke koht, kus rahvas kokku saab,» ütles raamatukogu juhataja Elin Tamm. Rahvamaja ruumides tegutsevad ju ka Sooru raamatukogu ja naisselts. MTÜ Sooru Arendus, rahvamaja, naisselts ja raamatukogu teevad kõike koos.

On pühapäev – laste tantsu- ja lauluringi proovipäev. Lapsi on juhendamas kevadel Tsirguliina keskkooli lõpetanud ja praegu Valgas töötav Õru noormees Alar Allik. Veel viibivad majas MTÜ Sooru Arendus juhatuse esimees Piia Ardel ja rahvamaja perenaine Kaidi Kaljuste.

Hoone kordategemise projektid kirjutas Piia Ardel

Majas oli varem ahiküte, aknad lasid tuult läbi. «Vahel käisime ka ise metsas puid tegemas, et mõndagi ruumi sooja saada,» meenutas Ardel. Aastail 2004–2005 tegutseti selle nimel, et keskküttele üle minna. Nüüd on hoonel oma õlikatlamaja, kõigis ruumides asuvad radiaatorid, mille soojust saab reguleerida.

Hoonel on uus katus, uued aknad ja elektrisüsteemid, kaasaegsed WCd, oma saun koos 10–15liikmelisele seltskonnale sobiva puhkeruumiga, kööginurk, mängude- ja arvutituba, saalist seinaga eraldatud vajaliku sisustusega väike jõusaal. Palju ruume on remonditud ja tehtud nendes korralik viimistlus.

Projektide rahaga on ostetud ka toole, laudu ning spordivahendeid. Pehmeid toole on praegu küll vaid viiskümmend, mis tähendab, et peo jaoks neid ei jätku.

«Meie esialgses arengukavas püstitatud ülesanded on täidetud. Nüüd teeme järgmise, selles seame eesmärgid aastani 2013,» rääkis julgelt ajas ette vaatav Sooru Arenduse juht. «Maja fassaad on remontimata. Teisele korrusele viiv trepp ja mõned toad ootavad kordategemist. Järgmisel aastal tähistame hoone 50. sünnipäeva.»

Hoone karbikulud kannab vald. Ürituste korraldamiseks ja ringide tegevuseks tuleb raha projektidest otsida. Nende taotlustega on tegelenud ka naisselts, mille liikmed nii rahvamaja perenaine Kaidi Kaljuste kui ka raamatukogu juhataja Elin Tamm on.

Koos korraldavad nad rahvakultuuri-, küla-, tervise- ja heakorrapäevi, tantsuõhtuid ja lasteüritusi. Nende initsiatiivil on läbi viidud ka inglise keele kursused. Praegu valmistutakse külapäevaks, mis tuleb novembris.

Külavanemat Soorul hetkel pole. Külapäeva tähistamist veab naisselts. Ettevalmistamisel on oma laste kontsert ja õhtul külarahvale pidu ansambliga Veskikivid. Vesta Lepiku koostatud külakroonikat saab näha raamatukogus.

«Kuna külaliste esinemistasud on kõrged ja pidude piletihindu lakke ei julge ajada, me neid tihti ei korralda. Kui inimestelt tuleks soov neid teha, siis teeksime,» rääkis maja perenaine.

Varsti hakatakse jõulusid ja aastavahetust ootama. Järgmisel aastal pannakse eelkõige rõhku maja juubeliüritustele.

Probleem on ringijuhtide leidmise ja neile tasu maksmisega. Noored ja lapsed, kes on midagi heade juhendajate käe all õppinud, õpetavad seda teistele edasi. Lauluõpetaja on alati kaugemalt käinud.

Laulu-tantsustuudio juht Alar Allik on tantsinud kolm aastat Max-Marys Tiina Konradi rühmas ja õppinud laulu Jaana Obersti käe all, kes oli ka esimene laulustuudio õpetaja Soorus. Praegu käib Alar tundides Maarika Reinholdi juures.

Laste näiteringi juhendavad Kaidi Kaljuste ja Elin Tamm. Enne suuremaid üritusi tullakse majas kokku ka käsitööringi.

Sportlikud ettevõtmised

Jõusaalis on viiskümmend matti. Kokkupandud põrandakattel saab aeroobikat teha ja maadelda. Jõumasinad pakuvad palju treeninguvõimalusi. Poisid ja jooksja Janika Ardel kasutavad jõusaali regulaarselt. Sooru rahvamajas on käinud võimlemas ka MTÜ Paju Pansionaadid hoolealused.

Praegu Sooru Arenduse egiidi all tegutsev spordiklubi on alguse saanud rahvamajas. Palli nüüd enam seal ei mängita, sest saali ripplagi ei võimalda – seda tehakse koolis. Küll harrastatakse hoones aga Soorus populaarset lauatennist. «Valla meistrivõistluste võidud ju kõik soorulaste käes,» on Piia Ardel uhke.

Spordi vallas on sel energilisel naisel palju, mille üle rõõmustada – küll on selleks Sooru sportlaste medalivõidud maakondlikel ja vabariiklikel võistlustel, küll Sooru Arenduse SK Beavers väljaantav saavutussportlase stipendium. Suurt rahuolu pakuvad talle ka oma tütarde Johanna ja Janika sportlikud saavutused.

Neiu viimase aja tulemused on tõesti märkimisväärsed: Mayeri järvejooksude (neli jooksu – Ülemiste, Viljandi, Pühajärve ja Harku) sarja kokkuvõttes ja Jüri Jaansoni kahe silla jooksul Pärnus sai ta kolmanda koha, olles oma vanuseklassis esimene.

Loo tegemise ajal jooksis Janika Tallinnas poolmaratoni ja teatas distantsi läbimise järel emale, et oli oma vanuseklassis parim, Eesti naistest neljas ja üldkokkuvõttes viies. Oli õnnelik, et see raske jooks sai läbitud väga hea ajaga – Eesti kõigi aegade paremuselt teisega NJ vanuseklassis.

Rahvamaja kui rahva maja

Sooru raamatukogus on aasta alguse seisuga 8985 eksemplari raamatuid, lugejaid aga 200 ringis. Teeninduspiirkonnas elab 526 inimest. Asutuse ruumid ootavad remonti.

Kogu rahvamaja tegevust täpselt ette ei planeerita. Sooru lastele meeldib seal ka ise tegutseda ja öidki veeta. Nii rääkisid nad elevusega oma filmiöödest ja öödiskodest. Kodus ei saaks nad ööseks üksteise poole külla minna, rahvamajas võivad aga vanemaid segamata koos olla.

Õhtuti on maja iga päev kella kaheksani lahti. Internetti saab ka kasutada.

Selles majas peab kohalik rahvas ka sünnipäevi ja pulmi, sest teist kogunemiskohta ju polegi. Kaidi Kaljustel tuli vesteldes meelde, et kunagi nende seinte vahel kokku saanud paar pidas ainuõigeks oma pulmapidu just selles majas korraldada.

Kes nad on?

Piia Ardeli sõnul oli arengukava koostamise ajal Soorus 326 inimest, nende hulgas 26 pensionäri. Maakonna rahvastikutalituse juhataja Anne Pulleri sõnul oli seal käesoleva aasta alguse seisuga 306 elanikku.

Väikesed lapsed käivad kohalikus lasteaias, koolis käiakse Tsirguliinas või Valgas. Lasteaed teeb oma liikumistunnid ja üritused rahvamajas, rahvamaja kontsertide ajal esineb oma kavaga. Nii tehakse koos jõulupidu ja tähistatakse emadepäeva. Ka lasteaia kevadpidu peetakse selles majas.

«Kuna lasteaed ei jõua kõiki raamatuid osta, käime seal ka raamatuid lugemas,» rääkis lasteaia juhataja Õie Ploom. «Meil on selle majaga hästi hea koostöö. Kord tegime näiteks öölasteaia, et laste vanemad saaksid peol olla. Hommikul tulid lastele järele ja olid meile selle eest väga tänulikud.»

Sooru kui elukeskkonna kohta ütles Õie Ploom: «See on parim paik Maa peal. Olen ta omaks võtnud. Siin astun majast kohe metsa. Olemas on järveke. Teeme siin kõike koos.»

«Sooru rahvamaja on multifunktsionaalne vabaajakeskus. Kui keegi tahab ruume rentida, palun! Meil on,» tegi Piia Ardel reklaamigi. Koostööd soovitakse teha kõigiga, kellel häid ettepanekuid rahvamaja paremaks kasutamiseks.

«Lapsed on huvitavad. Aga nendega tegelda on raske, sest nad on väga särtsu täis,» hindab noor ringijuht Alar Allik oma kasvadikke, kel vanust 9–13 aastat.

Kord nädalas tehtav proov tähendab seda, et lapsed peavad ka kodus ise endaga tööd tegema, et kõik õpitu selgeks saaks. Kõik ei tahagi laval esineda. Kes tahavad, saavad ka mikrofoniga sõbraks. Siis on suurel laval kindlam tunne, nii nagu Johanna Ardelil ja Tanel Kaljustel maakondlikul lauluvõistlusel Valgas.

Küsimusele, kuidas lastele Sooru meeldib, vastati, et tegu on toreda külaga, kus elavad sõbralikud inimesed. Lastel on küll vahel erimeelsuste pärast kambatülid, aga järgmisel päeval lepitakse jälle ära. «Paremat küla polegi kui Sooru,» on Tanel Kaljuste praegu päris kindel.

Miks ta nii arvab? «Et meiega tegeldakse, et saame esineda. Siin on huvitav,» tuli põhjendusega välja Sandra Rannakivi.

Lastele meeldis seegi, et nad saavad omakorda väiksemaid õpetada, seega pedagoogitööd proovida. «Alar on ideaalne õpetaja!» hüüdis Tanel Kaljuste rõõmsal meelel.