Sulge aken


 
Helme, Põdrala ja Tõrva ühinemise ettevalmistamise projekti juhib Karl Õmblus (paremal), kes olnud seitse aastat Viljandi abilinnapea, 2004. aastast konsultant-projektijuht. Pildil vestleb ta Helme vallavolikogu esimehe Toivo Põldmaga.
Foto: Taimi Käos
Omavalitsused hauvad jätkuvalt ühinemisplaane
20.11.2008 00:01
Taimi Käos, reporter

Eile peeti Valga maakonna Maapäev, millel oli arutluse all kohalike omavalitsuste ühinemine. Kohal oli 45 hääleõigusega volikogude liiget, kes võtsid vastu Maapäeva deklaratsiooni.

Esimene vabatahtlik kohalike omavalitsuste ühinemine toimus Eestis juba 1996. aastal. Valgamaale jõudis protsess 1999. aastal, kui valimiste eel moodustati kahe omavalitsuse ühinemisel Otepää vald.

Maavanema ülesannetes olev Kalev Härk rääkis Maapäeval nii Valgamaa praegusest olukorrast kui tulevikuvisioonist. «Kiired otsustajad on tegutsejad ja võidavad. Kuid ei tohi räpakalt ühineda. Unustagem isiklikud ja erakondlikud huvid, mõelgem 10–15 aastat edasi, mõelgem oma inimeste peale,» oli tema sõnum.

Pole raha ega inimesi

Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees ja Tõlliste vallavanem Madis Gross rääkis nii omavalitsuste ühinemisest kui omavalitsuste liidu tugevdamisest. Ta tõi välja, et igal omavalitsusel on täita üle tuhande ülesande. Igal spetsialistil on käes mitu valdkonda. Ei suudeta osaleda projektides, sest pole raha ega inimesi.

Esmakordselt tõi Madis Gross suure avalikkuse ette soovi ühendada omavalitsuste liit, arenguagentuur ja keskkonnakeskus. Kui nende kolme üksuse raha kokku panna, on seda 6,3 miljonit. Töötajaid oleks siis 15. Ökonoomsuse annab see, kui ametis on üks raamatupidaja ja üks arhiveerija. Üks oleks kontoritehnikagi.

Võit on selles, et spetsialistid jäävad maakonda, pole karta nende ettevõtete maakonnast välja viimist.

«Arvan, et 3–5 aastat saaksid omavalitsused ka eraldi töötades hakkama, kuid mõtlema peame kaugema tuleviku pärast. Ei ole vaja oodata sundliitmist,» rääkis Gross.

Ette oli valmistatud Valga maakonna Maapäeva deklaratsiooni eelnõu. Võimalik oli teha sellesse täiendusettepanekuid. Kokku tuli neid kolm ja üks hääletati ka eelnõusse sisse. Redaktsioonikomisjonil jäi silumiseks aega, sest vahepeal oli üksteist sõnavõtjat: volikogude liikmed, linnapead ja vallavanemad.

Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi avaliku poliitika korraline professor Georg Sootla rääkis, et analüüsitud on nii seniste ühinemiste häid külgi kui libastumisi. «Ei tohi tulevikulubadustega hinge kinni joosta,» ütles Sootla ja soovitas ühinemiseufoorias tegutseda väga läbimõeldult.

Kaugel ühinemine on?

Tõrva linnal, Helme ja Põdrala vallal on pika ühinemistee algus juba läbi käidud ja 2009. aasta oktoobris toimuvatel kohalike volikogude valimistel tahetakse valida juba ühinenud vallale uus volikogu. Eeltööna on ametisse valitud projektijuht Karl Õmblus OÜst Arendusteenus.

Õmblus rääkiski Maapäeval Helme, Tõrva ja Põdrala ühinemiseks tehtud eeltööst. Eile ilmus ajalehe «Helme, Põdrala, Tõrva – ühineme!?» esimene number, mis peab jõudma iga elanikuni neis kolmes omavalitsuses. See on ühinemist tutvustav erileht.

Ühinemise ettevalmistamise projekti otsustas toetada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes lubas selleks ka raha eraldada. Kolmes omavalitsuses on moodustatud ja ka töötavad kuus komisjoni, kes jälgivad ja suunavad ühinemisettepanekut.

------------------------------------------------------------------

Valga maakonna Maapäeva deklaratsioon

Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse põhimõttest, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused ning teadvustades sellega kaasnevaid õigusi, võimet ja kohustust seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, deklareerib Valga maakonna Maapäev:

kehtiv Valga maakonna halduskorraldus, praeguses seadusruumis ning teravneva siseriikliku ja rahvusvahelise regioonide konkurentsi tingimustes, ei suuda enam tagada kohaliku omavalitsuse põhimõtete järgimist, mis tulenevad KOKS §-st 3.

Inimeste järjest enam avarduvad võimalused valida kohta ja viisi avalike teenuste saamiseks ning samas suurenevad nõudmised nende kvaliteedile panevad väikese kogukonnaga kohaliku omavalitsuse dilemma ette: kas anda järgi avalike teenuste kvaliteedis või kulutada selleks ebaproportsionaalselt palju vahendeid, sageli tulevikuinvesteeringute arvelt.

Samas on linnaruumi areng järjest enam seotud tema tagamaaga – inimesed käivad õppimas, tööl ja vaba aega veetmas linnades, eelistades säilitada elukohana Valgamaa looduskauneid maapiirkondi. See sunnib sotsiaalmajanduslikult enam siduma maad ja linna, vaatlema majandusgeograafilist ruumi piirideta ja terviklikult.

Vastuseks nendele probleemidele ja väljakutsetele paneb Valga maakonna Maapäev ette järgmised tegevused:

1. Valga maakonnas algatatakse ja ergutatakse arutelu kohalike omavalitsuste vabatahtlikuks liitumiseks kolme tõmbekeskusega, milleks on Valga, Tõrva ja Otepää.

2. Optimeerida ja muuta jõulisemaks omavalitsuste ühistegevust, ühendades MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu, SA Valgamaa Arenguagentuuri ja SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskuse tegevuse.

3. Vältimaks ääremaastumist, pidada vajalikuks külakogukonna tugevdamist omavalitsuste ühinemistel.



©2002-2004 Valgamaalane