| |
|
 |
Helme, Põdrala ja Tõrva ühinemise ettevalmistamise projekti juhib Karl Õmblus (paremal), kes olnud seitse aastat Viljandi abilinnapea, 2004. aastast konsultant-projektijuht. Pildil vestleb ta Helme vallavolikogu esimehe Toivo Põldmaga. Foto: Taimi Käos |
 |
Omavalitsused hauvad jätkuvalt ühinemisplaane
20.11.2008 00:01
Taimi Käos, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eile peeti Valga maakonna Maapäev, millel oli
arutluse all kohalike omavalitsuste ühinemine. Kohal oli 45 hääleõigusega
volikogude liiget, kes võtsid vastu Maapäeva deklaratsiooni.
Esimene vabatahtlik kohalike omavalitsuste ühinemine toimus Eestis
juba 1996. aastal. Valgamaale jõudis protsess 1999. aastal, kui valimiste eel
moodustati kahe omavalitsuse ühinemisel Otepää vald.
Maavanema ülesannetes olev Kalev Härk rääkis Maapäeval nii
Valgamaa praegusest olukorrast kui tulevikuvisioonist. «Kiired otsustajad on
tegutsejad ja võidavad. Kuid ei tohi räpakalt ühineda. Unustagem isiklikud ja
erakondlikud huvid, mõelgem 10–15 aastat edasi, mõelgem oma inimeste peale,» oli
tema sõnum.
Pole raha ega inimesi
Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees ja Tõlliste vallavanem Madis
Gross rääkis nii omavalitsuste ühinemisest kui omavalitsuste liidu
tugevdamisest. Ta tõi välja, et igal omavalitsusel on täita üle tuhande
ülesande. Igal spetsialistil on käes mitu valdkonda. Ei suudeta osaleda
projektides, sest pole raha ega inimesi.
Esmakordselt tõi Madis Gross suure avalikkuse ette soovi ühendada
omavalitsuste liit, arenguagentuur ja keskkonnakeskus. Kui nende kolme üksuse
raha kokku panna, on seda 6,3 miljonit. Töötajaid oleks siis 15. Ökonoomsuse
annab see, kui ametis on üks raamatupidaja ja üks arhiveerija. Üks oleks
kontoritehnikagi.
Võit on selles, et spetsialistid jäävad maakonda, pole karta nende
ettevõtete maakonnast välja viimist.
«Arvan, et 3–5 aastat saaksid omavalitsused ka eraldi töötades
hakkama, kuid mõtlema peame kaugema tuleviku pärast. Ei ole vaja oodata
sundliitmist,» rääkis Gross.
Ette oli valmistatud Valga maakonna Maapäeva deklaratsiooni
eelnõu. Võimalik oli teha sellesse täiendusettepanekuid. Kokku tuli neid kolm ja
üks hääletati ka eelnõusse sisse. Redaktsioonikomisjonil jäi silumiseks aega,
sest vahepeal oli üksteist sõnavõtjat: volikogude liikmed, linnapead ja
vallavanemad.
Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi avaliku poliitika
korraline professor Georg Sootla rääkis, et analüüsitud on nii seniste
ühinemiste häid külgi kui libastumisi. «Ei tohi tulevikulubadustega hinge kinni
joosta,» ütles Sootla ja soovitas ühinemiseufoorias tegutseda väga läbimõeldult.
Kaugel ühinemine on?
Tõrva linnal, Helme ja Põdrala vallal on pika ühinemistee algus
juba läbi käidud ja 2009. aasta oktoobris toimuvatel kohalike volikogude
valimistel tahetakse valida juba ühinenud vallale uus volikogu. Eeltööna on
ametisse valitud projektijuht Karl Õmblus OÜst Arendusteenus.
Õmblus rääkiski Maapäeval Helme, Tõrva ja Põdrala ühinemiseks
tehtud eeltööst. Eile ilmus ajalehe «Helme, Põdrala, Tõrva – ühineme!?» esimene
number, mis peab jõudma iga elanikuni neis kolmes omavalitsuses. See on
ühinemist tutvustav erileht.
Ühinemise ettevalmistamise projekti otsustas toetada Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutus, kes lubas selleks ka raha eraldada. Kolmes omavalitsuses
on moodustatud ja ka töötavad kuus komisjoni, kes jälgivad ja suunavad
ühinemisettepanekut.
------------------------------------------------------------------
Valga maakonna Maapäeva deklaratsioon
Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse põhimõttest, et
kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused
ning teadvustades sellega kaasnevaid õigusi, võimet ja kohustust seaduste alusel
iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, deklareerib Valga maakonna
Maapäev:
kehtiv Valga maakonna halduskorraldus, praeguses seadusruumis
ning teravneva siseriikliku ja rahvusvahelise regioonide konkurentsi
tingimustes, ei suuda enam tagada kohaliku omavalitsuse põhimõtete järgimist,
mis tulenevad KOKS §-st 3.
Inimeste järjest enam avarduvad võimalused
valida kohta ja viisi avalike teenuste saamiseks ning samas suurenevad nõudmised
nende kvaliteedile panevad väikese kogukonnaga kohaliku omavalitsuse dilemma
ette: kas anda järgi avalike teenuste kvaliteedis või kulutada selleks
ebaproportsionaalselt palju vahendeid, sageli tulevikuinvesteeringute arvelt.
Samas on linnaruumi areng järjest enam seotud tema tagamaaga – inimesed
käivad õppimas, tööl ja vaba aega veetmas linnades, eelistades säilitada
elukohana Valgamaa looduskauneid maapiirkondi. See sunnib sotsiaalmajanduslikult
enam siduma maad ja linna, vaatlema majandusgeograafilist ruumi piirideta ja
terviklikult.
Vastuseks nendele probleemidele ja väljakutsetele paneb
Valga maakonna Maapäev ette järgmised tegevused:
1. Valga maakonnas
algatatakse ja ergutatakse arutelu kohalike omavalitsuste vabatahtlikuks
liitumiseks kolme tõmbekeskusega, milleks on Valga, Tõrva ja Otepää.
2.
Optimeerida ja muuta jõulisemaks omavalitsuste ühistegevust, ühendades MTÜ
Valgamaa Omavalitsuste Liidu, SA Valgamaa Arenguagentuuri ja SA Valga Piirkonna
Keskkonnakeskuse tegevuse.
3. Vältimaks ääremaastumist, pidada
vajalikuks külakogukonna tugevdamist omavalitsuste
ühinemistel.
|