Pühapäeval oli Valga kultuurikeskuses kolme kooli – Valga, Valka ja Radviliškise muusikakooli – sõpruskontsert, mis pühendati Eesti, Läti ja Leedu Vabariigi iseseisvusele. Korduskontsert oli Valka muusikakoolis.
Valga kultuurikeskuse lava ehtisid kolme riigi lipud. Iga kool esines iseseisva kavaga. Publik sai osa leedu ja läti rahvalauludest ning heliloojate loomingust, valgalaste esituses ka klassikalisest muusikast.
Kõigil kolmel Balti riigil on käesoleval aastal 90. sünnipäev, kuna iseseisvus kuulutati välja 1918. aastal – Leedus oli see tähtpäev 16. veebruaril, Eestis 24. veebruaril, Lätis on täna, 18. novembril. Noored ja nende õpetajad näitasid oma ühisüritusega Balti muusikute ühtsust.
«Kolme kooli sõprus algas 2004. aastal ühiskontserdiga samas saalis,» meenutas Valga muusikakooli direktor Ants Loos. «2005. aastal allkirjastati leping, milles lepiti kokku koostöö ja sõpruskontserdid. Nii on ühiskontsertidel kohtutud nii Eestis, Lätis kui ka Leedus.»
Lõunast põhja
Kolme riigi juubelikontserdil esineti geograafilises plaanis lõunast põhja. Leedukatelt oli väljas vokaalansambel, kes laulis nii saateta kui saatega, mõnede lauludega kaasnes vallatu lavaline liikumine. Kandleansambel Radvile esitas instrumentaalmuusikat ja saatis lauluansamblit.
Lätlased näitasid, et kannel on ka nende rahvapill. Peale selle esinesid läti blokis viiuldajad nii solistina kui duos, pianistid ja klaveriduo, akordioniduo, flötist. Valka muusikakoolis on ka pereansambel, milles mängivad Madara (viiul), Sandis (kõlapulgad ja saksofon) ning Kristaps Krastin (akordion). Selle kollektiiviga töötavad õpetajad Ārija Tomiņa ja Raimonds Reinholds.
Kõige suurema aplausi teenis juba traditsiooniliselt marimbamängija. Sellel pillil mängis Ainis Žigurs, keda saatis kontsertmeister Andris Niklavičs. Ettekandele tuli O. Zēle «Kontsertpolka». Andrise õpetaja on Valka muusikakooli direktor Guntis Freibergs.
Valga muusikakoolil on naabritega Lätist tihedad sidemed. Seda näitas muu hulgas fakt, et Guntis Freibergs on nüüd ka Valga kooli õpetaja. Nii sai üle hulga aja jälle ksülofon laost välja toodud ja läti õpetaja oli hoolitsenud selle eest, et eesti poiss Magnus Põder oskaks sellel läti rahvaviisi esitada.
Näidati kandlemängu oskust
Kuidas eestlased oma kannelt mängivad, seda näitas õpetaja Koidu Ahk oma õpilase Elise Roodlaga «Setu kargusi» esitades.
Valga muusikakooli õpilased musitseerisid veel klaveril, viiulil, plokkflöödil, klarnetil. Akordionistid esinesid duona. Klaveriansambleid oli festivale korraldaval koolil väljas kaks – Ingrid Juht ja Katrin Lõkova ning Riina Udovenko ja Julia Gosteva.
Mitmeid üllatusi
Valga koolil oli üllatusi veelgi – Sirje Pässa rahvapilliansambel, Vladimir Minski juhendamisel tegutsev instrumentaalansambel ja lätikeelne lõpulaul.
Rahvapilliansamblis oli neli viiulit ja jauram, kusjuures mängu vahepeal lauldi. Minski ansamblis mängis kolm muusikakooli klaveri erialal lõpetanud neidu, kellest Veronika Jallai (soolokitarr) ja Ksenia Horeva (basskitarr) õpivad praegu ansamblijuhi juures, Viktoria Juganzon (löökriistad) õpib teist instrumenti Kristo Joosepi käe all.
«Nende tüdrukutega on hea tööd teha, kuna neil on üks muusikaharidus juba käes ning Jallail ja Horeval ka klaveriansamblist hea koosmängupraktika,» kiitis Vladimir Minski oma ansambli liikmeid.
Kontserdi lõpetas Lenel Ranna õpilane Kristi Lemmik, kes oli selleks sündmuseks õppinud selgeks Raimond Paulsi «Valge laulu» ja esitas selle läti keeles. See liigutas kõiki kuulajaid.
