| |
|
 |
Elektroonikaromusid tekib pea igas asutuses. Foto: Postimees/Scanpix |
 |
Elektroonikaromudega ei osata midagi teha
18.11.2008 00:01
Peeter Ekstein, Valgamaa keskkonnateenistusepeaspetsialist jäätmete ja välisõhu alal
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Paljud Valgamaa ettevõtete ja asutuste juhid on minu
poole pöördunud küsimustega, et mida teha kontorites tekkivate elektri- ja
elektroonikaseadmete jäätmetega ehk siis elektroonikaromudega.
Kui oma aja ära elanud elektri- või elektroonikaseadmed on
sellised, mida kasutatakse igapäevaselt ka kodumajapidamistes, tuleb neid
spetsiaalsetes kogumiskohtades tasuta vastu võtta ka juriidilistelt isikutelt.
Näiteks arvuteid, monitore, televiisoreid, külmikuid, telefone, kelli.
Meil täidavad kogumiskohtade rolli eelkõige paljudes
omavalitsustes asuvad spetsiaalsed konteinerid, millede asukohast saab teavet
oma kohalikust omavalitsusest.
Juhul kui 10 km raadiuses müügikohast puudub elektroonikaromude
kogumispunkt, peab elektri- või elektroonikaseadmete turustaja tasuta tagasi
võtma samaliigilisi seadmeid, milliseid ta ise müüb, vaatamata sellele, kas
temalt ostetakse uus seade või mitte.
Kui tootja, ühtlasi ka turustaja, ei saa n-ö 100%-liselt
kinnitada, et seadet ei kasutata kodumajapidamistes, loetakse seade
kodumajapidamisseadmete hulka.
Samuti kuuluvad osaliselt kodumajapidamisest pärit seadmete hulka
meditsiini-, seire- ja valveseadmed.
Seadme mitteasendamine toob kaasa
kulu
Mujalt kui kodumajapidamisest pärit seadmed peab tootja tasuta
vastu võtma, kui lõppkasutaja asendab need uute samalaadsetega ning tagastatavad
on turule lastud enne 13. augustit 2005. Kui lõppkasutaja ei soovi enne 13.
augustit 2005 ostetud seadet asendada, peab ta ise kandma ka kõik
elektroonikaromude käitlemisega seotud kulud.
Alates 13. augustist 2005 ostetud seadmete muutumisel jäätmeteks
peab tootja katma kõik jäätmekäitlusega seotud kulud – sõltumata sellest, kas
lõppkasutaja kavatseb seadme asendada või mitte. See tähendab, et tootja peab
need tasuta vastu võtma sõltumata sellest, kas lõppkasutaja kavatseb seadme
asendada või mitte.
Kui tegu on kodumajapidamistest pärit seadmetega (B2C - ingl k
business to costumer) , siis tootja ei või seada koguselisi piiranguid
tasuta tagasivõtmisel. Juhul kui soovitakse korraga ära anda suurem hulk
elektroonikaromusid (näiteks 20–30 arvutit), peab eelnevalt kokku leppima tootja
või tootjavastutusorganisatsiooniga.
Autoraadiod kuuluvad romusõiduki osade hulka, sest need on
toodetud spetsiaalselt autodele ja kodumajapidamises neid igapäevaselt ei
kasutata. Autoraadioid tuleb koguda ja käidelda vastavate romusõidukite ja nende
osade käitlemist käsitlevate määruste järgi.
Pikendusjuhtmed, adapterid ja pistikupesad üldjuhul
elektroonikaromude hulka ei kuulu. Pikendusjuhe ja adapter loetakse
elektroonikaromuks juhul, kui ta on mõne elektroonikaseadme äraviskamise hetkel
selle osa (juhtme pikenduseks vms).
UPSid elekriseadmete hulka ei
kuulu
Ka UPSid ei kuulu elektri- ja elektroonikaseadmete hulka, kuna
nende põhiülesanne on voolu akumuleerimine. UPSides on aku(d), millele laieneb
tootjavastutuse põhimõte, mistõttu laieneb see tervele UPSile.
Seega käib UPSide tagastamine patareidest ja akudest tekkinud
jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise
korra järgi.
Tooner- ja tahmakassettidele ja muudele taolistele esemetele ei
laiene tootjavastutus, sest neid ei loeta elektri- ja elektroonikaseadmete
hulka. Seega ei saa üksikut tooner- ega tahmakassetti elektroonikaromude
kogumispunkti üle anda.
Tooner- või tahmakassett loetakse elektroonikaromu osaks juhul,
kui ta on printeris printeri äraviskamise hetkel – see tähendab, et kassetti ei
pea printerist välja võtma. Üksikud tooner- ja tahmakassetid tuleb üle anda
ohtlike jäätmete kogumispunkti, sest need kuuluvad ohtlike jäätmete hulka.
Põhjalikku infot elektroonikaromudest ja nende käitlemisest võib
leida keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil: www.envir.ee/108232.
|