Möödunud esmaspäev läks ajalukku näiteks sellega, et esimest korda esines rokiklubi laval, mis valmistatud saunakappidest, bänd suure lombi tagant.

“Meile meeldis siin. Publik oli tõeliselt hea, hüppas ja elas täiega kaasa,” ütles USAst Montana osariigist tulnud punkrockbändi Ass End Offend kitarrimees Brent Shultz. “Me pole varem Eestis käinud. Siinne kontsert toimus meie Ida-Euroopa tuuri raames. Tuleks siia hea meelega teinekordki.”

Kui rokiklubi liikmed Viljar Schmidt, Ivo Mannine, Jaan Tammsalu (ansambel No Fun), Meelis Mõttus (No Fun) ja Ainar Boginski (Pragmatic) nähtud esinejaid nimetavad, kõlavad esimestena legendaarsed JMKE ja Vennaskond.

Vana sauna seinad on näinud ka naabreid lätlasi (Dark), samuti rootslasi (Alarmrock, Waterdog, Sunshine) ja prantslasi (p.o.box).

Viimased kirjutavad oma interneti kodulehel, et esinesid kummalises linnas, keset mida jookseb riigipiir. Äkk-kontsert anti küll vaid 30 inimesele, kuid see-eest fantastilistele. Prantslased nautinud oma esimest Eesti esinemist täiega.

Helitehnik Ivo Mannine meenutas seika, kui Waterdog ja Sunshine olid esinenud Riias tuhandelisele publikule saalis, kus väidetavalt oli ka võimas tehnika. Pärast Valga sõud tunnistanud mehed, et jäid rahule pigem siinse kontserdiga. “Meie helitehnika on kõik enda tehtud. Põhjaks kasutasime muidugi originaale,” on Mannine uhke.

Keskkond oma kommetega

Valga rokiklubi pole kinnine koht, kinnitavad selle liikmed. Samas võib kellelgi selline mulje ehk tekkida, sest välja on kujunenud oma kindel seltskond, kes aktiivselt üritustest osa võtab (liikmeid on klubil 31).

“Meie pluss on see, et bändidele on eraldi ruum. Kui bänd ei taha parasjagu publiku hulgas teisi esinejaid kuulata, saab ta omaette olla,” rääkis Viljar Schmidt. Oma ruum on ka publiku jaoks.

Klubi mahutavuse lagi jääb umbes 150 inimese kanti. Kuid nagu ütlevad alternatiivmuusika austajad, mingit limiiti pole, kedagi ukse taha ei jäeta.

Kuid igaüks peab arvestama keskkonnaga, kuhu satub, ja sealsete kommetega. See pole saal, kus pinkidel vagusi istudes muusikat nauditakse või haigutatakse.

Kui muusika ikka peale läheb, väljendab publik seda maruliselt. Kui keegi peaks siis haiget saama, mingit jama ei tule, keegi sellepärast kellelegi kallale ei minevat. Seega kui naabrilt vopsu ei taha saada, seisa kaugemal, seal, kus rahulikum.

Siinkohal tuleb jutuks mõnede linnakodanike kaebused mürtsu kohta, mis väidetavalt uinumisraskusi põhjustab. Helitehnik Ivo Mannine ütleb selle peale, et Valgas on lõbustusasutusi, kus helivõimsus üle kolme korra suurem kui rokiklubis.

“Meil on kaks kontserti kuus, suvel ehk kolm. Seda ei tohiks palju olla,” arutleb Schmidt. Noormehed toovad võrdluseks suuremad tänavad, kus liiklus ei katke ka öötundidel, samuti raudtee, millel vuravate nn raharongide tekitatud mürin linna teise otsa kostab. Midagi rõõmustavat ei saa suvel öelda sääskedegi kohta.

Üllitavad plaadi

“Rokiklubi alus on MTÜ Valga Rockiklubi, kes rendib linnalt ruume,” selgitas Schmidt. “Oma tegevust hoiame üleval liikmemaksude peal, kord aastas saame linnalt toetust. Oleme tänulikud kultuurinõunik Merce Mäele, kes meid kõigiti toetanud on.”

Piletihind ei ületa noorte jutu järgi mingil juhul 50 krooni (selline summa tuli välja käia Vennaskonna kontserdil), tavaliselt on see 25–30. Kõik sõltub bändist ja nädalapäevast, mil too esineb. 50 on see olnud ka siis, kui lavalt käib läbi neli–viis bändi. Kontserdituludest, mis pole teab kui suured, läheb umbes 70 protsenti bändile.

Vahel tuleb eeltööd teha, mis tähendab projektikirjutamist puuduoleva raha saamiseks. Selle näiteks on JMKE esinemine.

Aeg-ajalt astuvad rokiklubi uksest sisse noored, kes tunnevad huvi, ega seal mängida saa. Seni pole veel kedagi ära saadetud. Kui bänd juba kujunema hakkab, saab see samas ka oma esimesed esinemise tuleristsed ja lavatunnetused kätte. Klubis ongi n-ö sündinud No Fun ja Pragmatic. Viimane osaleb augustis Valka rokifestivalil.

Klubil on sügiseks kavas kokku panna Valga bändide kogumikplaat, millel leiavad koha nii tegutsevad kui 1980. ja 1990. aastatel mänginud, nüüdseks lõpetanud alternatiivmuusikapundid. Neid ootab klubi endaga ühendust võtma (www.rockiklubi.ee).

“Tahame taset hoida. Et rahul oleksid esinejad ja publik,” soovivad noormehed. Et pealtvaatajaid lausa hääletades Riiast, rääkimata Võrust ja Tartust, Valka tuleb ja bändid jätkuvalt “kummalise” linna vastu huvi tunnevad, on vaid palsam nende hingele.

Ja kui ka No Big Silence, Sõpruse Puiestee või Psyhhoterror esinema tuleksid, oleks nii mõnigi suur unistus jälle täitunud.

Esialgu valmistub klubirahvas aga oma augusti alguses Lüllemäel toimuvateks olümpiamängudeks.