Suure lauda kuskil tagumises otsas käivad lehmade vahel ringi Pilvi Värnik ja piirkonna tõuaretuskonsulent Anu Tamm. Mõlemal on kaenla all suur pakk lehmade kaarte, koos arutavad nad iga ülevaadatava looma juures, millised on selle tõuomadused. Laatre Piima kari on oma omadustelt tunnustatud tõukari. Enamiku sellest moodustavad punased lehmad, viieteistkümne protsendi ringis on ka musta-valgekirjalisi.

“Geneetiliselt on meie kari Eesti punase karja hulgas keskmisest parem. Praegu tegeleme sellega, et ka piimatoodang tõuseks selle karja vääriliseks,” kinnitas Pilvi Värnik. Ta tuletas meelde, et mullu oli lehmade keskmine piimakus 5160 kilo aastas. Praegu on lüpsis poole aasta kohta 3000 kilo, mis tähendab, et esialgu latiks seatud 6000 tuleb kindlasti täis.

“Kinnislehmade arv oli praegu küllalt suur, juulis-augustis tuleb palju loomi lüpsma, siis toodang kindlasti kasvab,” rääkis zootehnik.

Tema ülesanne on karja andmeid pidevalt tähelepanu all hoida ja analüüsida. Nii korjab ta jõudlusnäitajad eraldi iga lehma kohta, paneb kirja poegimised, võtab arvele vasikad. Ka põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile andmete andmine on Pilvi Värniku töö.

Piima koguse, selle näitajate (valk, rasv, somaatilised rakud), loomade tervise ja järglaste põhjal teeb zootehnik-selektsionäär järeldused, millised lehmad karja jätta, millised lihakombinaati saata. Kui varem realiseeriti pullvasikad üsna varakult, siis nüüd on otsustatud proovida ka lihaloomade tulukust ja osa pulle suureks kasvatada.

Seemendamiseks kasutatavad pullid valitakse selle järgi, millised on nendega seemendatud lehmade lehmvasikate edaspidised tulemused.

Pilvi Värniku tegevus käib koostöös laudabrigadiridega. Koos otsustatakse näiteks, missuguseid kinnislehmi ja mullikaid on aeg karjamaalt poegimiseks lauta tuua. Kibe aeg on kontrolllüpsi päevadel. Siis tuleb zootehnikul mõnikord ka laupäeval-pühapäeval tööl olla.

“Üldiselt on mul samasugune tööpäev nagu linnainimesel, kaheksast viieni. Selle, mis mõni päev varem või kauem pean olema, saan teinekord tööajast tagasi. Minu töö ei ole pingeline. Vahel ainult tunnen, et tüütult palju käimist on kahe lauda vahel. Edaspidi kujuneb kogu kompleks siia uue lauda juurde, siis jääb see käimine ära,” naeris küsitletav ja tunnistas, et mingit teist tööd ta ei kujutaks ette.

Kunagi sovhoosiajal oli neiu Laatre suurfarmis praktikal, seejärel suunati Väimela näidissovhoostehnikumi zootehnikuks õppima. Loomulikku rada pidi tuli ta spetsialistina farmi tagasi. Kui Edda Vahtramäe erastamise järel Laatre Piima juhiks sai, kutsus ta Pilvit uuesti enda juurde ja see otsustas jääda. Kahetsenud ei ole ta oma otsust kordagi, sest Edda Vahtramäe olla hea ülemus, töö on soovitud ja huvitav.

Nii võiks jääda mulje, et üle kolmekümnese nooriku elu on kohutavalt üksluine ja koosneb ainult tegemistest laudas. Tegelikult on tal küllaga vaba aega ja talle meeldib ilukirjandust lugeda. Mõnikord unustab ennast ka teleri ette. Koos elukaaslasega võtavad puhkuse ajal mõnikord ette pikema reisi Eestimaa ilusamatesse paikadesse.