Aasta õppija kandidaadiks esitas Bogdanovi Tõrva puuetega inimeste tugikeskuse Sinilill juhataja Kaja Ispert.

Just MTÜ Sinilill kaudu avanes Bogdanovil võimalus osaleda käsitöökoolitusel. Õpilased omandasid oskusi vitspunutiste, portselani ja siidi maalimise ning viltimise alal. Järgnenud õppepraktikal tehti juba kaunist käsitööd, millest osa ka kaubaks läks.

Näiteks on tiitlivõitja maalinud portselantaldrikutele Tõrva kaarsilla, kirik-kammersaali ja kõrtsihoone pilte ning neid taldrikuid on ostnud suveniiridena kaasa nii Eesti kui välismaa turistid.

Ise peab harrastaja portselanimaalimist küll toredaks, kuid sellega kaasnevaid protseduure keerukateks ning aeganõudvateks. «Ega ei tea ju, milline see taldrik ahjust kuivamast tulles välja näeb, vahel võivad värvid olla muutunud,» lausus Venda Bogdanov.

Vildist saunamütsid

Kõige põnevam on talle olnud viltimine. Tema vildist saunamütsid, nii sarvedega kui ilma, on olnud Tõrvas näitustel ning praegu müüakse neid Otepääl käsitööpoes. Turustamisel on aidanud vend.

Aasta õppija sõnul pole tema jaoks oma tööde müümine kunagi tähtis olnud, olulisem on tegemise rõõm. Enamus käsitööst läheb praegu sugulastele-tuttavatele kingiks.

Viimase aja harrastusprojekt on tal nõiad. Viltkübaratega lõnganarmastest nõiakujukesi on Bogdanov valmistanud oma viis-kuuskümmend tükki. Suurema osa neist on autor ära kinkinud, kuid mõned luudadel tegelased on oma koha leidnud hooldekodu kitsukese toa riiulitel ja aknalaual.

Meelsasti käiks Venda praegugi majast väljas ja küllap leiduks temasugusele hakkajale mehele mõni nokitsemistöögi. Tehnikumis elektromehhaanikuks õppinud mees töötas aastaid majandis mehhaanikuna.

Tööks tarvilikke materjale on Vendal aidanud hankida Tartus elav õetütar, sest Valgamaal on materjale keeruline hankida ning hinnad on tunduvalt kallimad. «Tegemine on see kõige lihtsam asi,» sõnas Bogdanov.

Ta on seda meelt, et koolitused annavad palju juurde, pead vaid ise positiivne olema. Hooldekodu töötajate väitel oli algul tegu, et hoolealuseid majast välja saada, aga hiljem on kõik osalenud hakkamist ja entusiasmi täis olnud. «Seal olid ju noored tüdrukud ka, ega ma siis nii haige ka pole,» viskas tunnustatu nalja.

Tahaks veel õppida

Huvi uute koolituste vastu on tal suur. «Nüüd juba tean, mida pakutakse ja oskan ka ise tahta. Tahaksin õppida vitraažide tegemist ja küünalde valmistamist,» arvas Bogdanov. Suurim probleem on aga tema jaoks transport. Kui Taageperas ehk pääseks mees bussile, siis Tõrvas ei asu MTÜ Sinilill sugugi mitte bussijaama lähedal ja tagasi peab ju ka kuidagi saama.

Paraku ei jõudnud aasta õppija pidulikule tunnustamisüritusele Tõrva kirik-kammersaali kohale. Põhjus oli selles, et kutse üritusele temani ei jõudnudki. Ilmselt oli asi ametnikevahelistes arusaamatustes. Kurb, kui taoline üritus vaid ametnike omavaheliseks kokkusaamiseks jääb.

-----------------------------------------

Kommentaar

Kaja Ispert, MTÜ Sinilill
juhataja (esitas Venda Bogdanovi aasta õppija kandidaadiks)
«Me teadsime, et Venda oli majandis varem hea ja tugev töömees. Kui ta oma haigusest teada sai, siis tõmbus endasse. Eks selline asi muudab inimest ja masendusest on raske üle saada.
Tahamegi tuua puuetega inimesi kriisiolukorrast välja, et neist saaksid võrdsed ühiskonna liikmed. Paljud neist oleksid võimelised osalema tööturul. Venda tuleb suurepäraselt toime, ta vajaks vaid tegevjuhendajat. Algusest peale suhtus ta koolitusse väga positiivselt ning oli kohusetundlik. Tema enesehinnang tõusis kõvasti ja ta hakkas teistega suhtlema.
Me pakuks hea meelega talle tööd, kuid kahjuks puuduvad meil transpordivõimalused. Paraku ei toeta omavalitused MTÜ tööd.»