| |
|
 |
Teisipäeval valves olnud Tartu kiirabibrigaad: Allar Eist (vasakul), Ivika Karlson ja Natalja Jefimova. Foto: Taimi Käos |
 |
Valga piirkonda teenindab ka Tartu kiirabi
16.10.2008 00:01
Taimi Käos, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kui Valga kiirabibrigaad on väljasõidul maakonda või
haiget Tartusse viimas, jääb maakonnakeskus kiirabita. Katseliselt on seetõttu
kuni aasta lõpuni päevasel ajal siin valves ka Tartu kiirabi.
«Tervishoiuamet tegi statistikat ja leiti, et Valga ja Jõgeva
vajavad lisajõudu. Nii ongi meie kiirabil lisaks pool kohta kummaski piirkonnas,
» lausus Tartu Kiirabi ASi juhatuse esimees, Tartu Ülikooli Kliinikumi
erakorralise meditsiini osakonna juhataja Ago Kõrgvee. «Leian, et see on väga
vajalik otsus, sest linn ei tohi pikka ega olla kiirabita.»
Samas tunnistas Kõrgvee, et neile toob Valgas käimine lisakulu.
«Iga päev sõidame kohale- ja tagasijõudmiseks maha 180 kilomeetrit, pluss
kohapealsed sõidud. Kulusid ei saa esmaseks pidada, tähtis on ikkagi see, et
pakume Valga piirkonna elanikele turvalisust,» lisas ta.
Ülikooli kliinik rendib juba mõnda aega Valga haiglalt pinda ja
nii on ka Tartu kiirabi brigaadi käsutuses omaette ruum. Valves ollakse juba 22.
septembrist – iga päev kell 9–19.
Pidev valmisolek
«Tööülesandeid jagab häirekeskus ja väljasõitudel käime Valga
kiirabiga vaheldumisi. Pidevat suurt koormust ei ole, kuid nüüd pole ka
juhtunud, et Valga oleks jäänud kiirabita. Kiirabibrigaadide ülesanne ongi ju
pidev valmisolek,» lausus kiirabitehnik Allar Eist, kes juba mitu korda Valgas
valves olnud.
Kiirabiõde ja brigaadi juht Ivika Karlson lisas, et ametinimetus
«kiirabitehnik» on väga laia sisuga. See hõlmab mitmeid tegevusi alates auto
juhtimisest kuni meditsiinitöötajate abistamiseni. «Kahe kuuga tahtsid arstiks
teha,» kommenteeris oma ametit muigega Allar Eist, kes on paljudel kursustel
õpetust saanud.
Brigaadis oli üleeile veel kiirabiõde Natalja Jefimova. Tema alles
õpib arstiks, tahtes erialalt saada anestesioloogiks. Jefimova on käinud
venekeelses lasteaias ja koolis, kuid räägib kenasti eesti keelt.
Ivika Karlson ütleb, et patsiendiga tuleb rääkida selles keeles,
milles ta on end võimeline väljendama ja nii peavad kindlasti ametis olema vene
keelt valdavad inimesed.
Vahel võetakse töö koju kaasa
Kõik valves olnud brigaadi liikmed tunnistasid, et koju võetakse
«töö», kui tuleb väljakutse lapse juurde. Ikka tekkivat tahtmine küsida, kuidas
lapsel läheb – ka siis, kui mudilane juba arstide hoole all.
Valgas on erakorralise meditsiini palat, mida kutsutakse
päevapalatiks. See võtab kiirabisõite vähemaks, sest inimesed tulevad ise kohale
või toovad ootamatult haigestunu sinna sugulased ja sõbrad.
«Valga haigla on üldhaigla. Paratamatult ei saa seal teha kõiki
uuringuid ning vahel on vaja patsient kiiresti Tartusse tuua. Meie kiirabi
kohalolek võimaldab seda teha ja nii on Valga või meie kiirabi patsiente mitmeid
kordi Tartusse sõidutanud,» rääkis Lõuna-Eesti suurima kiirabi juhatuse esimees
Ago Kõrgvee.
|