| |
|
 |
Nõiakujukesed on kujunenud lausa Venda Bogdanovi firmamärgiks, neid kingib ta sugulastele ja tuttavatele. Foto: Anne Üksvärav |
 |
Maakonna aasta õppija meisterdab nõidu ja saunamütse
16.10.2008 00:01
Anne Üksvärav, uudistetoimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Valgamaa aasta õppija Venda Bogdanov elab Taagepera hooldekodus. 43aastase mehe kodu on seal olnud alates 2003. aastast, mil haiguse tõttu tekkinud liikumispuue iseseisva elu raskeks muutis.
Aasta õppija kandidaadiks esitas Bogdanovi Tõrva puuetega inimeste
tugikeskuse Sinilill juhataja Kaja Ispert.
Just MTÜ Sinilill kaudu avanes Bogdanovil võimalus osaleda
käsitöökoolitusel. Õpilased omandasid oskusi vitspunutiste, portselani ja siidi
maalimise ning viltimise alal. Järgnenud õppepraktikal tehti juba kaunist
käsitööd, millest osa ka kaubaks läks.
Näiteks on tiitlivõitja maalinud portselantaldrikutele Tõrva
kaarsilla, kirik-kammersaali ja kõrtsihoone pilte ning neid taldrikuid on ostnud
suveniiridena kaasa nii Eesti kui välismaa turistid.
Ise peab harrastaja portselanimaalimist küll toredaks, kuid
sellega kaasnevaid protseduure keerukateks ning aeganõudvateks. «Ega ei tea ju,
milline see taldrik ahjust kuivamast tulles välja näeb, vahel võivad värvid olla
muutunud,» lausus Venda Bogdanov.
Vildist saunamütsid
Kõige põnevam on talle olnud viltimine. Tema vildist saunamütsid,
nii sarvedega kui ilma, on olnud Tõrvas näitustel ning praegu müüakse neid
Otepääl käsitööpoes. Turustamisel on aidanud vend.
Aasta õppija sõnul pole tema jaoks oma tööde müümine kunagi tähtis
olnud, olulisem on tegemise rõõm. Enamus käsitööst läheb praegu
sugulastele-tuttavatele kingiks.
Viimase aja harrastusprojekt on tal nõiad. Viltkübaratega
lõnganarmastest nõiakujukesi on Bogdanov valmistanud oma viis-kuuskümmend tükki.
Suurema osa neist on autor ära kinkinud, kuid mõned luudadel tegelased on oma
koha leidnud hooldekodu kitsukese toa riiulitel ja aknalaual.
Meelsasti käiks Venda praegugi majast väljas ja küllap leiduks
temasugusele hakkajale mehele mõni nokitsemistöögi. Tehnikumis
elektromehhaanikuks õppinud mees töötas aastaid majandis mehhaanikuna.
Tööks tarvilikke materjale on Vendal aidanud hankida Tartus elav
õetütar, sest Valgamaal on materjale keeruline hankida ning hinnad on tunduvalt
kallimad. «Tegemine on see kõige lihtsam asi,» sõnas Bogdanov.
Ta on seda meelt, et koolitused annavad palju juurde, pead vaid
ise positiivne olema. Hooldekodu töötajate väitel oli algul tegu, et
hoolealuseid majast välja saada, aga hiljem on kõik osalenud hakkamist ja
entusiasmi täis olnud. «Seal olid ju noored tüdrukud ka, ega ma siis nii haige
ka pole,» viskas tunnustatu nalja.
Tahaks veel õppida
Huvi uute koolituste vastu on tal suur. «Nüüd juba tean, mida
pakutakse ja oskan ka ise tahta. Tahaksin õppida vitraaide tegemist ja küünalde
valmistamist,» arvas Bogdanov. Suurim probleem on aga tema jaoks transport. Kui
Taageperas ehk pääseks mees bussile, siis Tõrvas ei asu MTÜ Sinilill sugugi
mitte bussijaama lähedal ja tagasi peab ju ka kuidagi saama.
Aasta õppijaks esitatud kandidaatide hulgast tegi valiku
täiskasvanud õppija nädala (TÕN) Valga maakonna tugigrupp.
Paraku ei jõudnud aasta õppija pidulikule tunnustamisüritusele
Tõrva kirik-kammersaali kohale. Põhjus oli selles, et kutse üritusele temani ei
jõudnudki. Ilmselt oli asi ametnikevahelistes arusaamatustes. Kurb, kui taoline
üritus vaid ametnike omavaheliseks kokkusaamiseks jääb.
-----------------------------------------
Kommentaar
Kaja Ispert, MTÜ Sinilill juhataja (esitas Venda
Bogdanovi aasta õppija kandidaadiks)
«Me teadsime, et Venda oli
majandis varem hea ja tugev töömees. Kui ta oma haigusest teada sai, siis tõmbus
endasse. Eks selline asi muudab inimest ja masendusest on raske üle saada.
Tahamegi tuua puuetega inimesi kriisiolukorrast välja, et neist saaksid
võrdsed ühiskonna liikmed. Paljud neist oleksid võimelised osalema tööturul.
Venda tuleb suurepäraselt toime, ta vajaks vaid tegevjuhendajat. Algusest peale
suhtus ta koolitusse väga positiivselt ning oli kohusetundlik. Tema enesehinnang
tõusis kõvasti ja ta hakkas teistega suhtlema. Me pakuks hea meelega talle
tööd, kuid kahjuks puuduvad meil transpordivõimalused. Paraku ei toeta
omavalitused MTÜ tööd.»
|