Oma võimete ja oskuste piires tuli kaheksa tunni jooksul leida maastikult võimalikult palju kontrollpunkte. Kokku oli neid 40, nende pealt oli võimalik koguda 140 punkti.

Rajale läks 315 kahe- kuni viieliikmelist võistkonda. Noorimad osalejad olid kaheaastane Tõnn ja neljane Timm Rast tiimis «Vanaema ja sabarakud», vanima rajalolnu vanus ulatus aga 67 aastani. Paljudes tiimides on koos abielupaarid, isa-poeg, vanemad-lapsed, ka juba viidatud kooslus vanaema või vanaisa lapselapse/lastelastega pole üldse haruldane.

Igaüks on rajameister

Rogain algab kaartide kättesaamisega tund enne starti. See tund kulub raja plaanimiseks: igaüks kavandab endale ise teekonna ja punktide läbimise järjekorra. Punktid on nimelt erineva väärtusega: võistluskeskusele lähemal asuvate või lihtsamate kontrollpunktide läbimise eest saab kaks, kaugemate ja keerukamate eest viis punkti.

Plaanimine on seetõttu tõeline strateegiaülesanne: tuleb ühitada optimaalne teekond, maastiku läbimise lihtsus ning oma võimed.

Ehkki iga võistkond plaaneerib oma raja ise, on mõistlikke algusi siiski loetud hulk ja võistlejatemass jaguneb laias laastus kolme harusse. Ehkki rajal tuleb olla kaheksa tundi, on algus tavapäraselt reibas: peaaegu kõik jooksevad. Tervitatakse tuttavaid, hõigeldakse.

Aeg teeb oma töö

Paari tunni pärast on võistlejad pea täielikult hajunud ning kohtutakse ainult punktipiirkonnas. Orienteerumisõpik ütleb, et punkti ei otsita, vaid läbitakse ja tõeline orienteeruja tuleb punktile täpselt peale.

Nii suurel üritusel on aga kaasa löömas ka palju harrastusorienteerujaid, nii et läbimisest pole mõnigi kord juttugi, vaid punktiümbruses tiirutatakse pikalt ringi.

Kasulik nipp on jälgida teisi vaateulatusse ilmunud võistkondi. Punkti märgates pistetakse tavaliselt selle suunas otsejoones jooksu, nii et äkki väga sihipärase liikumistee valinud tiim reedab reeglina ka punkti asukoha.

Kui pool aega läbi, hakkab üha enam mängima erinev ettevalmistus. Üha rohkem võistkondi valib ka siledatel ja sirgetel metsateedel jooksu asemel kõndimise. Siin-seal istuvad seltskonnad lausa maas, lasevad kaasavõetud võileibadel hea maitsta ning puhkavad väsinud jalgu. Keskmiselt on selle aja peale läbitud paarkümmend kilomeetrit.

Lõpetamine kui täppisteadus

Esimesed võistkonnad naasevad samal ajal juba finišisse: rogaini suurepärane omadus on see, et kedagi ei sunnita täit kaheksat tundi rajal olema, vaid lõpetada võib just siis, kui selleks soov tekib.

Kaks tundi enne kontrollaja lõppu hakatakse kriitilise pilguga oma rajaplaani üle vaatama: võistluskeskusest ei tasu enam liiga kaugele minna, sest oluline on õigeks ajaks finišisse jõuda.

Tund enne lõppu lisavad võistlusele keskendunud tiimid jooksusammule pikkust, et järelejäänud aja jooksul veel võimalikult palju punkte korjata. Innustatakse väsinumaid tiimikaaslasi: «Me teeme selle ära!», «Pea vastu!»

Üritust seltskondliku matkana võtnute samm on aga kujunenud pigem lonkimiseks. Või lonkamiseks: tunda annavad valusaks jäänud lihased või päeva jooksul saadud vigastused. Ent tuju on kõigil sellest hoolimata laes ja väsinud näod naeratavad.

Finišikella kukkumisaeg on täpselt paigas ja hilinejaid trahvitakse punktide mahaarvamisega – üks punkt iga hilinetud minuti pealt. Nii et kiirustada tasub. Tasub ka sellepärast, et kui kohad jagatakse punktide arvu alusel, siis võrdse arvu punktide juures võidab varem finišisse jõudnud võistkond.

----------------------------------------

Tulemused