Lossi direktori Georg Gorbatenko sõnul on Taagepera mõisapark nii
muinsus- kui looduskaitsealuse staatusega. Pargis ja selle kaitsevööndis leidub
ühtekokku viisteist arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud objekti. Vastavat
kooskõlastust vajavad tööd tehti muinsuskaitse eritingimusi järgides.
«Kujunduslahenduse väljatöötamisel arvestasime, et kogu pargi
edasine hooldus oleks suhteliselt lihtne, samas aga oleks park igal ajal
dekoratiivne ning silmailu pakkuv,» rääkis Gorbatenko.
«Lossi lõunaküljelt saab alguse kogu parki läbiv jalutustee, kus
eri peatuspaigad võimaldavad kõndijal nautida pargi erinevat ilmet vastavalt
aastaajale.»
Kogu mõisa peahoone lõunakülge täidab graniitkivist tugimüüridega
kaheks erineva kõrgusega terrassiks jaotatud regulaaraed. Istutusena kasutatud
valik püsililledest ja madalatest peenra- või pinnakatteroosidest on kavandatud
nii, et aed oleks aasta läbi dekoratiivne.
«Uudne rajatis on kirsiaed, mis pakub silmailu eelkõige
varakevadel, kui puud õitsevad, ning sügisel, kui puudele tulevad külge ka
viljad,» kõneles lossi direktor.
Endise ravikorpuse ja praeguse hooldekodu lõunaküljele kujundati
nn päikeseterrass. Terrassi kõrgem osa sobib suurepäraselt
päikesenautijatele.
«Kunagise maakividest keldri müüride vahele aga on rajatud veel
maleaed – seal on betoonkivist ruudustikuga malelaud suurte nuppudega ning
istumiskohad mänguhuvilistele,» jutustas Georg Gorbatenko.
«Hetkel on värskelt istutatud taimed veel veidi noored, mistõttu
selleks, et parki täies ilus näha, peab natuke fantaasiat olema, kuid paari
aasta jooksul saab park olema vaieldamatult üks kaunimaid kogu Baltikumis.»
Ta lisas, et tulevikus on plaanis ka vesiveski ümbrus kalapüügi ja
grillimisega seotud tegevusteks kasutusele võtta ning koostöös Taagepera
külaseltsi ja keskkonnainvesteeringute keskusega jätkatakse ka Veskijärve
korrastamist.
