| |
|
 |
Piirikontrollipunktiks ehitatud hoonetekompleksi haldamiseks on maksu- ja tolliameti andmetel 2008. aastal planeeritud 1 927 000 krooni.
Foto: Kunnar Rüsülainen |
 |
Piiripunkti hoone tulevik ikka lahtine
16.09.2008 00:01
Sven Andreson, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Pärast Eesti ühinemist Schengeni viisaruumiga ja
aktiivse piirikontrolli kadumist jäid suurema kasutuseta ka Viljandi maantee
piiri-tollipunkti hooned Valgas. Viimasel ajal on kompleksi vastu huvi tundnud
Läti päästeteenistus.
Kuigi piirikontrolli punkti hoonele on seatud hoonestusõigus Eesti
kasuks, asub see Läti territooriumil. Praegusel kujul valmis kompleks 2000.
aastal, olles toona igati kaasaegne kahe riigi ühine maanteepiiripunkt. Praegu
hoones piirivalvureid enam ei ole. Hoone on rahandusministeeriumi haldusalas
ning ülalpidamiskulusid kannab ning osasid ruume kasutab maksu- ja tolliamet.
Kagu piirivalvepiirkonna ülema major Tõnu Reinupi sõnul oodati
Viljandi maantee piirivalvepunkti väljaehitamist aastaid. «Keegi ei uskunud, et
selleni jõutakse alles 2000. aastal,» rääkis Reinup. «Kõigi suur soov oli, et
rajatises oleks korralikud tööruumid, sest seni töötasime ju soojakutes.»
Hoonete kasutusaeg piiripunktina jäi pärast valmimist siiski
suhteliselt lühikeseks. «Ega keegi ei teadnud ju, et nii kiiresti Schengenisse
pääseme,» rääkis Reinup. Muutunud oludes, kui põhirõhk on liikuvatel
patrullidel, ei vasta kompleks tema kinnitusel enam ka piirivalve vajadustele.
Aktiivse kasutuseta
Maksu- ja tolliameti haldusosakonna juhataja Arvids Tisleri sõnul
on maksu- ja tolliametil kompleksist nimega Valga 1 praegu aktiivses kasutuses
0,1 hektarit. Kogu kompleksi üldpindala on aga umbes neli hektarit.
Tisleri sõnul kasutatakse ruumipinnast praegu kuut kabinetti, mis
moodustab koos abiruumidega umbes 100 ruutmeetrit. Hoones töötab 13
tolliametnikku. Kui hoonele leitakse uus peremees, jätkavad hoones tegutsevad
tolliametnikud sel juhul tööd maksu- ja tolliameti renditavas hoones Valgas
aadressil Viljandi maantee 23.
«Kuna maksu- ja tolliametil on kohustus hoonet korras hoida ja
selle säilimine tagada, on mõistlik hoida ametnikke hoones, kuni see üle
antakse,» rääkis Tisler. «Hoolduskulusid peame kandma nii või teisiti. Kui hoone
pidevas kasutuses ei oleks, kasvaks näiteks vandalismiaktide risk.»
Tisleri sõnul võiks maksu- ja tolliameti seisukohalt hoone
üleandmine toimuda juba 2008. aasta jooksul.
Küsimus piirikontrolli punkti Valga 1 hoonete kohta oli arutluse
all ka eelmisel nädalal aset leidnud igakuisel Valga-Valka linnade nõupidamisel.
«Mõlemapoolne esmane huvi on, et tekiks ühtne kinnistu ja kompleksil oleks
kindel tulevik,» ütles kohtumisel kõneldu kohta Valga linnapea Ivar Unt.
Võivad minna Lätile
Valga linn on varem teinud ettepaneku anda hoone üle Läti
Vabariigile, kes annaks selle Valka linna kasutada. Sel juhul võiks kaksiklinn
hoone ühisesse kasutusse võtta.
Ivar Undi sõnul on samas tekkinud nüüd Läti riigi poolne huvi
kasutada hooneid ise, aga mida täpselt seal teha soovitakse, on veel lahtine.
Ühe võimalusena räägiti kohtumisel päästeteenistuse treeningpolügonist. Samas
tõdes linnapea, et raha on praegu mõlemal pool piiri vähe, nii on olemas suur
risk, et sellised arendusprojektid võivad plaanideks jäädagi.
«Meie soov oli, et seal tegutseks ettevõtlusinkubaator,» rääkis
Unt varasematest plaanidest.
«Anname endale ka aru, et Valgale-Valkale nii suurt hoonet
tegelikult vaja ei ole. Mida rohkem osapooli, seda lihtsam on hoonet üleval
pidada,» näeb Unt positiivselt Läti riigi huvi leida hoonetele kasutus.
Rahandusministeerium pressiesindaja Piret Seemani sõnul peab Eesti
Vabariik Lätiga sõlmitud kokkuleppe kohaselt Valga 1 piirivalvepunkti hoonetega
seonduva korraldama aasta jooksul lepingu lõpetamisest. Seejärel muutuvad need
maatüki osaks ehk lähevad üle Läti Vabariigile.
«Praegusel ajal käivad sel teemal läbirääkimised Läti
rahandusministeeriumiga, ent konkreetsetest sammudest on veel vara rääkida,»
kommenteeris Seeman olukorra hetkeseisu.
|