Lossi direktori Georg Gorbatenko sõnul on Taagepera mõisapark nii muinsus- kui looduskaitsealuse staatusega. Pargis ja selle kaitsevööndis leidub ühtekokku viisteist arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud objekti. Vastavat kooskõlastust vajavad tööd tehti muinsuskaitse eritingimusi järgides.

«Kujunduslahenduse väljatöötamisel arvestasime, et kogu pargi edasine hooldus oleks suhteliselt lihtne, samas aga oleks park igal ajal dekoratiivne ning silmailu pakkuv,» rääkis Gorbatenko.

«Lossi lõunaküljelt saab alguse kogu parki läbiv jalutustee, kus eri peatuspaigad võimaldavad kõndijal nautida pargi erinevat ilmet vastavalt aastaajale.»

Kogu mõisa peahoone lõunakülge täidab graniitkivist tugimüüridega kaheks erineva kõrgusega terrassiks jaotatud regulaaraed. Istutusena kasutatud valik püsililledest ja madalatest peenra- või pinnakatteroosidest on kavandatud nii, et aed oleks aasta läbi dekoratiivne.

«Uudne rajatis on kirsiaed, mis pakub silmailu eelkõige varakevadel, kui puud õitsevad, ning sügisel, kui puudele tulevad külge ka viljad,» kõneles lossi direktor.

Endise ravikorpuse ja praeguse hooldekodu lõunaküljele kujundati nn päikeseterrass. Terrassi kõrgem osa sobib suurepäraselt päikesenautijatele.

«Kunagise maakividest keldri müüride vahele aga on rajatud veel maleaed – seal on betoonkivist ruudustikuga malelaud suurte nuppudega ning istumiskohad mänguhuvilistele,» jutustas Georg Gorbatenko.

«Hetkel on värskelt istutatud taimed veel veidi noored, mistõttu selleks, et parki täies ilus näha, peab natuke fantaasiat olema, kuid paari aasta jooksul saab park olema vaieldamatult üks kaunimaid kogu Baltikumis.»

Ta lisas, et tulevikus on plaanis ka vesiveski ümbrus kalapüügi ja grillimisega seotud tegevusteks kasutusele võtta ning koostöös Taagepera külaseltsi ja keskkonnainvesteeringute keskusega jätkatakse ka Veskijärve korrastamist.