Eesti Punase Risti (EPR) Valgamaa seltsi sekretäri Aina Pääro värskeim kogemus embleemi väärkasutusest pärineb Eesti Päevalehe veebivälja-andest eelmisel esmaspäeval. Tervishoiutöötajate streigivalmidusest pajatava loo juures oleval fotol oli näha plakat, millel ilutses Punase Risti organisatsiooni embleem.

“Nuta või naera! Tundub, et tervishoiutöötajatele tuleb selgeks teha, kelle embleemi nad tegelikult kasutavad. Ilmselt on arusaam pärit nõuka-ajast, kui meditsiinitöötajad pidasid end – ja peavad siiani – punaristlasteks,” rääkis Pääro.

Vabatahtlik ja headtegev

Eesti Haigekassa korraldatud ravikindlustusel põhineva tervishoiusüsteemi ja Punase Risti organisatsiooni vahel tuleb Pääro sõnul tõmmata selge piirjoon.

“Me ei ravi inimesi, ei tegele vereülekannetega,” ütles ta. “Eestis pole eriolukord. Siinne Punase Risti liikumine põhineb vabatahtlikul tegevusel. Meie inimesed õpivad, saavad targemaks, annavad oma teadmisi edasi. Lähevad appi, kui selleks on vajadus. Haiglal ja Punase Risti embleemil pole seost.”

Tänavu aprilli algul vastu võetud ja 1. juunist jõustunud Punase Risti nimetuse ja embleemi seadust oodati kaua. See annab organisatsiooni liikmetele nüüd muu hulgas õiguse tegelda embleemi kasutuse ja väärkasutuse teemaga. Tavaliselt pöördutakse sel puhul ettevõtja poole, et uurida, miks ta märki kasutab, ning selgitada Punase Risti sümboolika olemust ja vastavat seadust.

Pääro teab, et ka Valgamaal oli vähemalt üks arstiabile juhatav punase risti kujutisega silt. Sel teemal asjassepuutuvate inimestega vesteldes kuulis ta algul põhjendusena arvamust, et tuttava märgita ei pruugi abivajajad abipakkujaid leida.

Eestis on piirkondi, kus raviteenuse osutajad end väga meelsasti kõnealuse märgiga sildistavad. Suvel olevat Pärnu ranna meditsiinipunktis olnud punaristilipp. Hiljaaegu olid Eesti apteekides müügil Ungari päritolu valuleevendavad salvid, mille pakendit samuti punarist ilmestas. EPRi keskbüroo asus teemat arutama madjarimaa kolleegidega.

Embleemi väärkasutuseks loetakse ka moonutatud märki, mida värvide poolest (punane rist valgel taustal) võib Punase Ristiga samastada.

“Meil on oma põhikiri, meie tegevuse üks suund on heategevus — olla abiks kohalikule omavalitsusele, selle sotsiaalabiametile töös enimhaavatavatega, vähekindlustatutega,” selgitas Pääro. Ta lisas, et see on ühekordne ettevõtmine: kui omavalitsus soovib, korraldab organisatsioon näiteks laagri või koolituse.

“Alati ei pea abi tähendama humanitaarabi. Inimesed ei mõista paraku sageli, et teadmised, mis nad meilt saavad, on neile endile ja nende perele vajalikud. Vajalik on osata anda esmaabi ja teha kindlaks, milline olukord on eluohtlik ja milline mitte. Siinkohal peab ütlema, et esmaabikoolitus on meil praegu väga kõrgel tasemel,” jätkas Valgamaa seltsi sekretär.

Punast risti kasutatakse praegu ennekõike infot edastavana. Märk vestil või jopel annab tunnistust, et selle kandja on Punase Risti töötaja, vabatahtlik või mõne konkreetse projekti (korjandus suurüritusel) läbiviija. Rahakogumise puhul tõendab see, et organisatsioon vastutab summa õige kasutamise eest.

Peale selle kasutatakse sümbolit infokandjatel (kalendrid, pastakad), mida jagatakse tasuta. Sel moel toetab Punane Rist näiteks doonorlust, kinkides vereloovutajaile kirjutusvahendi sõnumiga “Verd andes päästad elu”.

Liiklusmärk jääb

Vastakaid arvamusi ja küsimusi võib tekitada teeninduskohta tähistav liiklusmärk (711, esmaabi) haiglate juures. Selle kohta on eelnimetatud seaduses punkt, mis ei keela märgi kasutamist juhul, kui see on kooskõlas Riigikogu ratifitseeritud välislepingu või rahvusvahelise tavaga.

“Arvestades võimaliku eriolukorraga ja oletades, et olemasolev haigla on terve, on otstarbekas Punase Risti kaitse all olevaks hospidaliks muuta just see hoone. Mõeldes globaalselt — oleme ju rahvusvahelisele liiklusele avatud ja nii on ka võõral esmaabi hõlpsam leida,” nentis Pääro, kinnitades, et seda liiklusmärki maha ei võeta.

Siinkohal jõudiski ta jutujärjega Punase Risti sümboolika teise, kaitsva ülesandeni. See puudutab sõjaolukorda, kus kriisikolletes on tarvis tagada tsiviilisikute ja hospidalide turvalisus. Seejuures peab punaristi sümbol objekti pinnal (haigla katusel, auto küljel) olema selgelt eristatav. Mingil juhul ei tohi seda kasutada kellegi eksitamiseks (näiteks autol või lennukil, mis veab relvi).

EPRi Valgamaa selts korraldas hiljuti Punase Risti sümboolikat, selle kasutamiskorda, Genfi konventsioone ja rahvusvahelist humanitaarõigust tutvustava loengu. Sellest võtsid osa ühiskonna- ja ajalooõpetajad seitsmest koolist, koolinoored, samuti seltsi koostööpartnerid eriolukordades (politsei, piirivalve ja Kaitseliidu esindajad).

“On lootus, et humanitaarõigust hakatakse ka koolis õpetama,” vaatas Pääro ajas mõnevõrra ka ettepoole.