Valga kultuuri- ja huvialakeskus üllatab sel sügisel uue huviringiga, kuhu on oodatud loodusehuvilised nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiklassidest.

Kui soovijaid leidub, loodame avada eraldi rühmad nii neile, kes maailma enda ümber alles avastamas kui vanemate klasside õpilastele, kes vajavad enne kõrgkooli astumist loodusega seotud erialade kohta laiemat tausta. Valgas pakutakse sellist võimalust esimest korda.

Kas teate, kes olid kõige suuremad loomad, kes kunagi maakeral on elanud? Või huvitab teid, miks pole võimalik alati kärbest lüües talle pihta saada, kuigi meie liigutused on äärmiselt kiired? Neile ja paljudele teistele küsimustele saab looduseringis vastuse.

Valga kultuuri-ja huvialakeskus sai MTÜ Huvikeskuste juhtide kogu projektikonkursiga «Huvihariduse arendamine looduse valdkonnas» seoses 132 500 krooni loodusetoa sisustamiseks. Looduseringile soetati suur putukakollektsioon ning sammalde, samblike ja soontaimede herbaarium.

Õpilastel on võimalik tunnis kasutada mikroskoope. Tutvume olemasolevate mikropreparaatidega ja valmistame preparaate ka ise. Noorte kasutada on suur loodusraamatute ja -filmide valik. Ringil on olemas binoklid ja pikksilm, mida saab kasutada väljasõitudel.

Oma kimbust palju rõõmu

Lilleseadering tegutseb kultuurimajas viiendat aastat. Valmistame peamiselt kuivseadeid.

Lilleseadeks sobivad näiteks hundinuia lehed, kõrrelised, tarnad, käbid, samblad, samblikud ja puuseened. Kuivlilli on soovitav kasvatada ise. Nii saab kaunima ja ka odavama töö.

Looduslikku materjali on lihtsam omavahel sobitada. Loomulikult on aga kõike vajalikku võimalik osta ka poest. Sügisel valmistame kimpe ja seadeid aialilledest.

Pühadekski on võimalik kodu kaunistada enda valmistatud seadetega. Jõuludeks teeme kuivseadeid ning kuuseokstest pärgi ja puid. Temaatilised seaded on plaanis ka sõbrapäevaks ja lihavõttepühadeks.

Aasta jooksul õpitud oskused saavad lapsed proovile panna kevadel toimuval lilleseadevõistlusel Kassikäpp. Taolisi võistlusi korraldatakse vähestes maakondades. Osalemas on olnud ikka koolinoori üle kogu Valgamaa. Igal aastal on oma teema – kleidikaunistused, lauaseaded, pruudikimbud …

Viltimisringis valmistavad lapsed vildist loomakesi. See on jõukohane tegevus igaühele ja nii saab aasta jooksul endale päris suure viltloomakollektsiooni. Vildist esemed on ka hea kingiidee.

Materjalina kasutame villaloori, heiet ning kraasimata lambavilla. Nõelviltimine võimaldab valmistada keerukaid esemeid (loomakesed, lilled), mustreid, pilte, ehteid. Märgviltimise tehnikas proovime valmistada kangaid ja susse. Kangastest saab valmistada voodikatteid, patju, riideid ja muudki.

Nuno-vildi tehnikas valmistame salle. Õhukesele sifoonile torgitakse viltimisnõela abil muster, misjärel töö vilditakse.

Ringis tutvume erinevate materjalide ja töövahenditega. Kangast maalime spetsiaalselt siidil kasutamiseks mõeldud värvidega. Võimalik on valmistada rätikuid, salle, patju.

Lisaks viltimisele valmistame vahast küünlaid ja geelküünlaid. Õpime küünlaid kaunistama ja šabloonide abil värvima.

Vitraažiringis valmistatakse Tiffany tehnikas vitraaže. Ringis on olemas jooniseid, mille seast võib välja valida endale meelepärase. Paljud õpilased nuputavad juba pärast esimeste tööde tegemist ise jooniseid välja.

Pärast klaasi lõikamist selle servad lihvitakse. Klaasi ümber mähitakse vaskfoolium ja seejärel saab klaasitükid omavahel kokku joota. Soovi korral on võimalik lisada paatina, mis annab joodetud pindadele musta, vasekarva või messingkollase viimistluse.

Klaasitükkidest on võimalik kokku sobitada klaasisulatustöid. Klaasimaalivärvidega joonistatakse pilte klaasitükkidele, pudelitele, vaasidele.

Kõigisse ringidesse on senisest aktiivsemalt oodatud osalema gümnaasiumiõpilasedki. Peamine, mida vaja läheb, on kannatlikkus.