Tänaseks on saanud positiivse vastuse mitme väga võimsa projekti rahastamine, mis muudavad meie linna veel elamisväärsemaks ning atraktiivsemaks.

Esiteks sai Eesti-Läti koostööprogramm 30 miljonit krooni, millest lõviosa läheb kergliiklusteede rajamiseks Pedeli puhkealale ja Tambre linnaosasse. Samuti kasutatakse seda raha Pedeli puhkeala valgustuse ning infrastruktuuri rajamiseks.

Lasteaia Kaseke hoone rekonstrueerimine passiivmajaks sai 20 miljonit krooni koos omaosalusega, millega tõestame, et oleme innovatiivsed ning näitame sellega eeskuju kogu Eestile.

Puuetega inimeste koja juurdeehituse jaoks oleme saanud koos omaosalusega 10 miljonit krooni, linnaparkide tiikide rekonstrueerimiseks aga 1,8 miljonit.

Kõikide eelpool mainitud projektide kirjutamine ning ettevalmistamine ei ole ühe päeva töö ning selleks on kulunud linnavalitsusel umbes aasta. Nüüd kui rahastus olemas, alustatakse töödega vastavalt kas sellel või järgmisel suvel ning eeldatav projektide kestus on ligikaudu kaks aastat.

Seega on kahe aasta pärast linnaelanikel võimalik näha juba silmanähtavaid tõendeid selle kohta, et linnavalitsus on eelkõige väljas siiski linna heaolu eest.

Peale projektide, mida alles hakatakse teostama, on meil olemas Pedeli jõgi, mille äärde tehti ilus supelrand. Et meie elanikel ja nende lastel oleks turvalisem, on seal igapäevane rannavalve, mille linn inimestele võimaldab. Oleme mõelnud neilegi, kel isiklikku sauna kodus pole ja remontinud vastselt meie linnasauna.

Palju on räägitud puuduvatest lasteaiakohtadest, mistõttu alles kevadel sai avatud uus lasteaiarühm. Plaanis on avada veel üks, kuid seoses lasteaia Kaseke rekonstrueerimisega on sealkäivad lapsed paigutatud linna teiste lasteaedade rühmadesse ja hetkel on kõikvõimalikud ruumid füüsiliselt hõivatud.

Veel mainiks, et oleme loonud linnavalitsuse juurde uue ametikoha – tööle võtnud liikumispedagoogi, kelle ülesanne on tegeleda laste rühihäiretega juba nende varajases eas.

Tahame pakkuda teiste kutsekoolidega võrdväärset haridust ning investeerinud nii nõu kui jõuga uue koolihoone valmimisse.

Kui muidu oodatakse rahastamistaotlusele riigipoolset vastust ning pärast positiivset otsust kulub ligikaudu aasta paberimajandusele, projekteerimistele ja muule taolisele, siis meie otsustasime linnarahadega maksta kinni kutsekooli arhitektuurikonkursi ning projekteerimine on juba alanud.

Sellega oleme võitnud ehitamistähtajas umbes aasta ning see mängib riigipoolse rahastamise otsuses olulist rolli, sest omavalitsus näitab üles tõsist huvi kaasarääkiva ning toimiva kogukonna eksisteerimise tagamisel.

Üldhariduskoolides käivitus sellel õppeaastal läti keele õpe, et suurendada jätkuvalt meie kaksiklinnade unikaalsust ning koostööd. Paljud riigimehed ja isegi kahe riigi presidendid on oma sõnavõttudes maininud meie erilisust nii Eestis kui ka kogu Baltikumis kahe erineva riigi linnade kooseksisteerimisega seoses.

Olen kindel, et nii ühistranspordiga Valga ja Valka vahel kui ka rongiliiklusega Valga ja Riia vahel suudame tõsta turistide arvu ning samuti suurendada meie endi elanike heaolu ning mugavust.

Sotsiaalabiamet tegeleb igal kuul keskmiselt 1200 sotsiaalhoolekannet vajava isikuga, määrates toetusi ja teenuseid ning kandes mitmeid muid funktsioone kaitsetumas olukorras ühiskonnaliikmete elu parandamiseks.

Efektiivsemalt toimub sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste osutamise kaudu ning seda eesmärki sihiks võttes on teenuste osakaal Valga linna sotsiaalhoolekandes rahaliselt suurem kui toetustel.

Jätkub pidev töö sotsiaalteenuste kvaliteedi parendamisel: teenuste mahu laiendamisega ning uute teenuste juurutamisega. Aasta alguses käivitunud laste varjupaiga teenus tagab ohtu sattunud lastele turvalise viibimiskoha.

Sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele mittetulundusühingutele stabiilse tegevustoetuse eraldamine annab neile võimalus uusi teenuseid arendada. Selle abil on käivitunud eelmise aasta lõpust Domus Petri majas koostöös tööhõiveametiga tööharjutuse teenus pikka aega tööturult eemal olnud isikute tööharjumuse taastamiseks. Igapäevaselt osaleb programmis 15 inimest.

Selle aasta märtsis tehti kokkuvõtteid Valga Linna Töötute Aktiviseerimiskeskuse ettevõtmisel ellu viidud projektist 76 pikaajalisele töötule.

Aasta sotsiaalteenustealane prioriteet on sotsiaalpindade remontimine ja laiendamine. Ära on remonditud pooled linna 20 sotsiaalkorterist, millega on nüüd nendes kõikides väga head elamistingimused.

Piiri tänava sotsiaalmaja saab septembriks automaatse tulekahjusignalisatsiooni ning linnale antakse üle ka Allika tänavas asuv endine piirivalvurite ühiselamu, millesse rajatakse uued sotsiaalelamispinnad ning luuakse teisi majutusega seotud sotsiaalteenuseid.

Kõigi jaoks on kindlasti oluline teema ka teede ja tänavate seisukord. Tänaseks on lõpuni ehitatud hoone Sepa 9 esine kvartalisisene tee, Valli tänava lõpp ja Nurme tänav on asfaltkatte alla saanud. Valminud on ka Walko lasteaia kõnnitee koos tänavavalgustusega. Tambre linnaosasse on paigaldatud 66 valgustuspunkti.

Kesva tänava lõpus ja Loode tänaval on nüüd kruuskattega tee. Ka Valga haigla kõnnitee hooldekodu ja haigla külastajatele on nüüdseks korras.

Pooleli on ehitustööd Kesk tänaval, Aasa ja Torni tänavate pindamistööd ning Tiigi tänava sadeveetrass ja asfaltkate, mis peaksid valmima juulis ja augustis. Veel on tööd pooleli Vabaduse tänava kõnniteel ning Valga haigla parklas. Ka Petseri-Roosi ning Karja tänava piirkond peaks peagi olema valgustatud.

Lisaks pooleliolevatele on kavas mitmete teede ja tänavate ehitamine ja tööd selles suunas pidevalt käivad.

Koos teede ja tänavatega on oluline ka inimeste turvalisus, mistõttu sai sügisel paigaldatud linna seitse turvakaamerat. Tänaseks on selge, et nende soetamine on end ära tasunud, eriti kõrvalistel tänavatel, kus korrarikkumisi varem enim aset leidis.

Siiski on jätkuvalt vaja tegelda jäätmekäitlusega seonduvaga. Plaanisime 2008. aasta alguseks, et jäätmevedaja leidmiseks on hange välja kuulutatud, kuid kahjuks lükkub see edasi, kuna linn soovib valdade ühinemise eesmärgil kogu maakonnas ühtset hanget teha, kuid kooskõlastusring on seetõttu suur – sellest ka pikem ajakulu.

Teine kitsaskoht on vee ja kanalisatsiooni loomine piirkondadesse, kus seda veel ei ole. Projekt on valmis, volikogu on andnud kaasfinantseerimise loa. Ehk siis meie oleme omalt poolt teinud kõik, et keskkonnaministeerium seda projekti rahastaks. Kahjuks on see otsus siiski nende teha ja jääb üle vaid oodata. Olgu vaid öeldud, et selle rahastamisel saaks linn 61 kilomeetrit uusi torustikke.

Lõpetuseks tahan öelda, et linnavalitsuse töö on osutunud päris tõhusaks, sest oleme suutnud palju ära teha ning tegemisi jätkub ka edaspidiseks. Samas oleme oma meeskonnaga andnud endast parima, et ei tekiks timukraatiat, kus vaid üks inimene käsib, poob ja laseb.